Music Estonia kogub andmeid, kui palju on jäänud muusikaettevõtlusel seoses koroonaviirusega tulusid saamata.

Nad saatsid muusikaettevõtetele laiali küsimustikud ja palusid neil prognoosida, kui palju on neil jäänud tulusid märtsis, aprillis, mais ja ülejäänud aastas saamata. Samuti uurisid nad, kui palju on neil juba kahjusid tekkinud ehk kui palju on nad lauale pannud raha, mis on igaveseks läinud, ning kui mitme inimese sissetulek on olulisel määral ohus.

"Selle 200–260 vastaja pealt võin öelda, et räägime juba viiest miljonist saamata jäänud tulust kahe kuu peale kokku," sõnas Music Estonia eestvedaja Virgo Sillamaa.

"Kui me ühiskonnana kuidagi ei reageeri, siis on meil kuu aja pärast mitu tuhat inimest, kellel puudub igasugune sissetulek. Need on meil sisuliselt juba täna, aga kuu aja pärast ei ole neil võid leiva peal ega leiba."

Sillamaa lisas, et tõenäoliselt on kuu aja pärast muusikaettevõtted koondanud oma töötajad ja võimalik, et pannud uksed üldse kinni. "Kõige hullemal juhul ei ole meil järel ühtegi kontsertklubi. Meil ei ole ühtegi kontserdikorraldajat, kes poleks pidanud oma äritegevust sulgema. Nii et isegi kui viirus saab kiiresti läbi, võib juhtuda, et suveks meil ei ole lihtsalt enam muusikaettevõtlust."

Võimalus välja mõelda parem süsteem

Tallinn Music Weeki korraldaja Helen Sildna sõnas, et nad mõistsid kriisi alguses, et kui nad lükkavad festivali kohe edasi, jäävad nad ellu.

"Angela Merkel ütles oma kõnes [18. märtsil] välja lause, et sellist olukorda ei ole me Euroopas läbi elanud pärast II maailmasõda. Me ei saa seda olukorda võrrelda isegi 2008. aasta majanduslangusega. See on midagi täiesti uut. Inimkonnal ei ole sellist kogemust suures plaanis."

Sildna tõdes, et kultuuri- ja muusikasektor on nii või teisiti väga habras valdkond. "See ei ole kunagi olnud see valdkond, kus oleks väga tagavara, puhvrit, või finantsi, millest mustadel päevadel elada. Üsna peost suhu elav valdkond nii või teisiti."

Tema sõnul on väga hästi näha, millised on haprad kohad ja see, millised valdkonnad on väga tundlikud ja millised suudavad ise hakkama saada. Teisest küljest näeb ta seda kõike võimalusena välja mõelda uus ja parem süsteem.

"Kuna ma olen seda kultuuripoliitika poolt lähedalt vaadanud, siis ma kogu aeg loodan, et see on meie võimalus valdkonna reformimiseks. Me kaardistasime selle kriitilise olukorraga hallid alad või haprad kohad, et me saaksime tulevikus teha süsteemid, mis võtavad arvesse ka väikseid kõikumisi."

Sildna usub, et see on väga hea iseenda vastutuse tajumise hetk. "Võib-olla ka see hetk, mis on kontserdikorraldaja elus ikka tavaline – kui kontsert hakkab lähenema, siis tuleb teateid ja kõnesid, et "kas sa listi ei saa panna". Äkki see on see moment, kus me kõik mõtleme, et kui sõber korraldab kontserdi, siis ma just nimelt ostan pileti."

Ta lisas, et võib-olla sellised haprad hetked panevad meid hästi tajuma, kui iseenesest mõistetavalt me võtame seda, kui rikas on meie kultuurielu ja kuidas igal nädalal midagi toimub. "Võib-olla me saame aru, et kui meie ei panusta, siis seda [rikast kultuurielu] ei ole ka."

Suurim hirm suve ärajäämise ees

Metsatöllu trummar Tõnis Noevere ütles, et temal on aprilli ja mai peale kokku ära jäänud 29 kontserti. Ta on kokku löönud ka summa, millega nad miinusesse jäävad.

"Kui ma täpselt mäletan, siis on see praegu suurusjärgus 45 000–50 000 eurot. See on väga valus pauk kõigile. Mitte ainult muusikutele, vaid muusikasektoris töötavatele inimestele, kes korraldavad kontserte. Üritusturundusfirmad, helitehnika rendifirmad, kes on tänasel päeval kõik töötud. See kahju on väga suur."

Praegune aeg tähendab Noevere jaoks peamiselt seda, et raha ei ole. "Bändi peamine sissetulekuallikas on anda live-kontserte, millest sõltub ka nännimüük. Bändisärke ja plaate käivad inimesed peamiselt kontsertidel ostmas. See on samamoodi saamata tulu."

Noevere sõnul tuleb otsida alternatiive ja olla positiivne ning ta kiidab ansamblite ettevõtmist alustada veebikontsertide andmist.

Suurim hirm on aga nii temal kui ka kontserdikorraldajatel, turundajatel ja ansamblitel see, mis juhtub siis, kui suvi jääb ära.

"Suvi on enamus ansamblite kõige suurem sissetulekuallikas ja kui suvefestivalid ära tühistatakse ja see ei piirdu ainult 1. maiga, siis on Eesti muusikutel vesi ahjus. Kui natuke nalja visata, siis kuna Selver otsib omale nii palju abilisi, siis võib-olla saab Selverist kõige musikaalsem ettevõte Eestimaal," märkis Noevere.