Kultuurikorraldajad loodavad valitsusega paika panna kolmefaasilise kriisist väljumise mudeli ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Frankie Animal 2016. aasta Tallinn Music Weekil.
Frankie Animal 2016. aasta Tallinn Music Weekil. Autor/allikas: Tõnu Tunnel

Kultuurivaldkonna esindajad tegid neljapäeval kultuuriministeeriumile ettepaneku leppida kokku valdkondadeülene kolmefaasiline mudel kriisist väljumiseks eesmärgiga luua abivahend ürituste toimumise võimalikkuse hindamiseks ja panna paika selged arvud. Ettepanek arvestab ka võimalusega, et väljumist ei toimu.

"Olukorras, kus piirangutest vabastamise otsused sõltuvad tervisenäitajatest, on korraldajatel abi ka sellest, kui lepime kokku raamistiku, mille piires on lootust tegutseda," selgitas ettepaneku üks koostaja, Tallinn Music Weeki peakorraldaja Helen Sildna ERR-ile.

Kuna sündmused on erinevaid ja ka nende riskitase nakkuse leviku osas on erinev, on tema sõnul abi sellest, kui nad kaardistavad olukorra ja paigutavad võimalikud sündmustüübid kolme faasi, et väikese riskiga sündmused saaksid juba õige pea alustada.

  • Esimene, ettevaatlik faas algab tagasihoidlikest numbritest, julgustades mh lubama ka drive-in-sündmusi, seda võimalusel juba mai kuu teisest poolest.
  • Teine faas on stabiliseerumine. Võimalusel juulist, juhul kui Eesti riigi siseselt COVID-19 levik puudub ja teistes EL-i ja Euroopa majanduspiirkonna riikides on haigestumus madalal tasemel.
  • Kolmas faas on taastumine ja nn uus normaalsus, võimalusel alates augustist, juhul kui COVID-19 viirus on Eestis taandunud.

Valdkondadeülese ettepaneku koostamist konsulteeris terviseameti spetsialist ning see aitab korraldajal hinnata oma sündmuse toimumise võimalikkust, analüüsides, kas sündmuse tegevusplaani saab kohaldada vastavalt kokkulepitud parameetritele.

Parameetrite hulgas on näiteks vajadus piirata inimeste arvu, töötada välja külastajate liikumisteekond, hinnata väliskülaliste, sh välisesinejate osaluse tõenäosust, võimalusel jaotada sündmus eraldiseisvateks väiksemateks üritusteks ja valida sündmuskoht, mis võimaldab jälgida 2+2 reeglit.

Selged arvud, mitte hägused mõisted

Samuti kutsuvad koostajad ettepanekus kokku leppima definitsioonides ja vältima mitmetitõlgendatavate mõistete kasutust. Üldmõistete, nagu "sündmus", asemel võiks rääkida lubatud osalejate arvust.

Kuivõrd valitsus andis kolmapäeval juba loa koosolekuteks ja jumalateenistusteks, leiab ta, et sellesse pilti võiks sobida ka kultuurivaldkonna pakutud ettevaatlik faas 1.

"Ideaalis me vaatleksimegi kõiki rahvakogunemisi puhtalt arvude ja tervisenäitajate baasilt – viirusel ilmselt eelistusi ei ole, et kas teater, kino, sport või kirik."

Kõigis kolmes faasis on sündmused jaotatud sise- ja vabaõhusündmusteks ning igas kategoorias on samadele küsimustele baseeruv kontrollküsimuste nimekiri mis algab distantsinõudest inimeste vahel – laval ja publikus –, ja räägib nii hügieeninõuetest kui ka rahvusvahelistest osalejatest, kommunikatsioonisõnumiteni välja.

"Kui selline mudel peaks kasutusse minema, saab iga korraldaja endale kontrollnimekirja, mille alusel riske maandada. Selleks peavad sündmuskorraldajad ka ise vastutustunnet ja professionaalsust üles näitama, sest kõrgendatud hügieeninõuded ja esimestes faasides ka 2+2 reegel kehtivad igal juhul."

Mõlemapoolne vastutus

Ettepaneku enim väljakutset pakkuvad punktid on Sildna sõnul eelkõige seotud tagasihoidlike publikunumbrite ja distantsi tagamisega, näiteks 2+2 reegli järgimisega nii sissepääsu järjekorras kui ka kohvikus ja garderoobis. Suur osa nõuetest puudutab aga just hügieeni tagamist.  

Ettepanekus on eraldi välja toodud kaardimakseterminali klaviatuuri, müügikassa, kuvarite, klaviatuuri jm müügikohtade aparatuuri ja müügiprotsessis kasutatavate pindade desinfitseerimine ja tualettide regulaarne koristus. Üritustel peab olema külastajatele tagatud voolav vesi, seep, kätekuivatuspaber kuni jalaga avatavate jäätmekonteineriteni välja.

Sildna usub, et distantsi hoidmisest ja käte desinfitseerimisest on tänaseks kujunenud juba uus harjumus ja ta ei arva, et avalikel üritustel oleks uusi reegleid praktikas kuidagi keerulisem rakendada.

2018. aasta Tallinn Music Weeki järelpidu Sveta Baaris. Autor/allikas: Patrik Tamm

"Usun, et inimesed ei soovigi võõrastele liiga lähedale liikuda, seega osa käitumisest saab olema isereguleeruv. Teisalt on sündmuskorraldaja ülesanne luua vastavad tingimused ja korraldada ka vajalikud meeldetuletused siltide ja teavitustega."

Ta lisas, et neil korraldajatena on inspireeriv väljakutse pakkuda uutmoodi kogemusi viisil, mis ei mõjuks puiselt, vaid oleksid uutmoodi võluvad. "Mul on usku kultuuriloojatesse, et ka siin on meil võimekus ja võimalus luua midagi ilusat ja erilist. Isegi hügieeninõudeid ja vastavaid teavitusmaterjale saab lahendada esteetiliselt kaunilt."

Sildna usub, et nad oskavad leida lahendused, mis ei tapa meeleolu ega atmosfääri. "Lõpuks on inimestel tänaseks igatsus silmast silma kohtuda, isegi kui kallistused asenduvad sel korral lehvituste ja sõbralike soovidega."

Võimalik, et väljumist ei toimugi

Kultuurikorraldajatelt endilt nõuab ettepandud mudeli jõustumine aga eelkõige vastutustundlikku nutikust, kuidas pakkuda väärtuslikku sisu ja hoides samal ajal inimeste tervist, leiab Sildna.

"Kõik need korralduslikud ja logistilised ülesanded on – tõsi küll – koormavad ka eelarvele, kuid korralduslikult siiski täiesti teostatavad. Siin on meie võimalus näidata ühiskonnale kui profid ja leidlikud me oleme."

Kultuuriministeeriumile esitatud ettepanek toetub valitsuse väljumisstrateegiale, mis tähendab, et koostajad on selles arvestanud ka viiruse võimaliku teise lainega sügisel. Sildna peab sõna "väljumine" sellest strateegiast rääkides isegi mõneti eksitavaks.

"Ka meie oleme näinud ette olukorda, et me võib-olla pendeldamegi nende kolme faasi vahet ja väljumist kuni vaktsiini leidmiseni ei toimu. Seetõttu on meie esimesed kaks faasi ka üpris konservatiivsed. Mitte keegi ei soovi kiiret tagasilööki, sest siis oleme kõik taas uuesti lukus."

Selge on, et teadmatust on endiselt palju, aga seda on lihtsam taluda, kui on otsused, plaan ja saab tegutseda. "Me ei ole sündinud, et oodata toas, kuni elu mööda läheb. Me peamegi kohanema, otsustama ja vastutustundlikult edasi elama."

Ka teadmatuses vaja plaani

Mõistagi ei piirdu ettepanek oma sisus ainult sellega, mis toimub koroona osas Eestis, vaid arvestab igas faasis ka olukorraga välisriikides.

"Päris kindlasti sõltume täiel määral rahvusvaheliselt toimuvast. Välisartistidele ja rahvusvahelistele osalejatele sel suvel tugevalt ei panustaks. Isegi kui riigipiirid avatakse ja lennud taastuvad, siis teame, et see on lisarisk. Mäletame kõik, kuidas viirus Eestisse jõudis."

Üks on selge – eelolev suvi ega sügis ei saa sündmussektori jaoks olema tavapärane. "Kõik me peame plaane ringi disainima ja viirusriskid miinimumini viima. Viimane, mida keegi näha soovib, on uus nakkuslaine."

Olgugi et praegu veel keegi ei tea, kas sektor kolmandasse faasi ehk taastumisse sel hooajal jõuab, on Sildna sõnul oluline see, et kogu valdkond ei oleks tegevusetuses ja teadmatuses, sest plaani puudumine on halvav.

"Kultuurisündmustel võiks olla siin ratsionaalsele kaalutlusele tuginev võimalus paigutada end kõige muu toimuva konteksti. Tuleb olla tark ja leida lahendusi."

Võimalik, et on siiski ka korraldajaid, kes leiavad, et mõistlikum ja ressursse säästvam on praegusel perioodil olla ootel või tegeleda millegi muuga. Ka ettepandud raamistik seab rahalistele tulemustele selged piirid, tõdeb Sildna.

"Vahel on kuluefektiivsem mitte korraldada. Kuid sellest saab löögi kogu valdkonna ökosüsteem. Isegi kui loodud mudel näitab mõnele korraldajale, et kahjuks pole sel suvel lootustki, on see otsus ja see on parem kui teadmatus."

Mudel annab suuna ja aitab teha informeeritud otsuseid, leiab ta. "Otsus ära jätta on enamasti ka odavam kui teadmatuses oodata. Meie peamine eesmärk on aga eelkõige näidata, et sündmusi on erinevaid ning julgustada valitsust usaldama tegijate vastutustunnet ja professionaalsust."

Märgid uue ja parema süsteemi sünnist

Aprillis märkis Sildna saates "R2TV", et praegune kriis võib olla võimalus mõelda välja uus ja parem süsteem. Kuu aega hiljem näeb ta ka juba positiivseid märke selle uue süsteemi sündimisest.

Ta tõi näitena välja kultuuriministeeriumi neljapäeval avalikustatud taotlusvoorud kõigis kultuurivaldkondades, kus kriisiabi kogumaht on 25 miljonit eurot, millest muusikaprogrammide jaoks mõeldud kaks taotlusvooru – "Kultuuriministeeriumilt toetust seni mitte saanud kontserdikorraldajad, kollektiivid, esitajad ja tugiteenused" ja "Kultuuriministeeriumilt toetust saavad asutused ja organisatsioonid" moodustavad vastavalt 2,2 ja 1,8 miljonit eurot.

"Pean hästi oluliseks, et kultuuriministeeriumi kriisiabi jõuab ka eraõiguslike organisatsioonideni, kel siiani ministeeriumiga suhe on puudunud. Loodan väga, et sellest saavad abi kontserdiklubid, korraldajad, muusikud, aga ka kõikvõimalike muusikavaldkonnas tegutsevate tugiteenuste teostajad helifirmadest agentuuride ja manager'ideni," sõnas Sildna.

"Me tajume valdkonnas hetkel paremini kui kunagi varem kui väga me teineteisest sõltume ja ma loodan, et see olukord viib lõpuks põhjaliku valdkonna väärtusahela kaardistamiseni. Et selle tulemusena näeme sama süsteemi osadena nii sisuloojaid kui ka valdkonna ettevõtteid."

Ta näeb rohkem koostööd, mõistmist ja kogemuste jagamist ja ausust. "Tõeline väärtus muutub selgemini nähtavaks. Lähenemised, mis tagavad võrdseid võimalusi, on tervikpildi arengule kasulikud. Vastutulelikkus, paindlikkus, avatus koostööks ja head ideed osutuvad olulisemaks kui eelnevad privileegid."

Sildna usub, et valdkondade ja distsipliinide ülene jätkusuutlik solidaarsus ning mõtteviis, et kui kolleegil läheb hästi, läheb ka mul paremini, tagab selle, et tulevikus on kogu kultuurisektor tervikuna tugevam.

"Osa paremast süsteemist on ka see, et loomevaldkond ajab selja sirgu ja juhib ise vastutustundlikult ja nutikalt oma tulevikku. Oleme enesekindlad väärtuses, mida loome, süstime optimismi ja loome sisukaid lahendusi."

Viljandi folk näeb piirangutes ka põnevat väljakutset

Ettepaneku koostamisel osalenud Viljandi pärimusmuusika festivali programmijuht Tarmo Noormaa märkis ERR-ile, et teadmatus ja ooteseisund on küll mingi piirini talutav, kuid nad peavad hakkama kohanema ja otsuseid vastu võtma. Viljandi folgi jaoks on piir minimaalselt kaks kuud enne festivali ehk maikuu lõpp.

"Kuigi piirangud ja nõuded on alati ebameeldivad, pakuvad need meile, korraldajatele, ka põnevat väljakutset. See nõuab sündmuse lahutamist algosadeks ja uuesti üles ehitamist vastavalt reeglitele," sõnas Noormaa.

Viljandi Folk 2019. aastal. Autor/allikas: pressimaterjalid

Ta märkis, et nende jaoks oli ettepaneku tegemisel kõige olulisem, kui palju publikut esinemispaika ühe korraga lubatakse ning kuidas seda võiks arvutada.

"Tegime omad ettepanekud, aga loomulikult pole meil pädevust hindamaks nakkuse levikuohtu ega esinemispaiga suuruse ja inimeste arvu suhet. Samuti näeme, et korraldajatena saame tagada 2+2 reegli täitmise vabas õhus ainult järjekordades. Kontserdikohas peavad inimesed ise distantsi hoidma ja selleks peab lihtsalt olema piisavalt ruumi."

Enne, kui täpseid nõudeid pole korraldajatele paika pandud, ei oska Noormaa ka öelda, milline võiks olla Viljandi folk nn uues normaalsuses. "Loodame, et me ei pea passe tagasi ostma ning et need, kes kohale tulevad, saavad õige folgi fiilingu kätte ega kahetse."

Arvamusfestival kirvereegleid järgida ei taha

Paides toimuva Arvamusfestivali üks korraldajaid Alari Rammo sõnas ERR-ile, et ettepandud mudel jätab neile võimalused ainult siis, kui jääb mänguruum ehk üritusepõhine riskide ja maanduste kaalumine, mitte täpsed kirvereeglid kõigile, näiteks osalejate koguarvu laega.

"Arvamusfestivali eripära on toimumine avatud linnaruumis ja pileti puudumine, ehk inimeste arvu Paide kesklinnas ei saaks kuidagi mõõta ega ammugi piirata."

Rammo sõnul oli neile kriitilise tähtsusega see, et päeva või kahe jooksul osalejaid ei liidetaks mitte kokku, vaid arvestataks territooriumi suuruse ja inimeste kontsentratsiooniga ning festivalilavasid käsitletaks eraldi üritustena.

"Kui Arvamusfestivalil käib 12 tunni jooksul läbi nt kolm kuni neli tuhat inimest, siis tegelikult kogunevad nad valdavalt 50–70 kaupa samal ajal mitmekümnel platsil, kus kannatab ka omavahelist distantsi hoida," selgitas ta.

"Arvamusfestival saab toimuda vaid siis, kui niisugust hõredat paiknemist vabas õhus peetakse piisavalt turvaliseks ja ka osalejad ise vastutavad distantsi hoidmise eest, sest tarad, ruudustik murul või ziljon turvameest tapaks õhkkonna."

Rammo tõdes, et tänavu on neil küllap nagunii vähem osalejaid kui viimaste aastate 10 000 kahe päeva peale. See aga teda ei morjenda.

2019. aasta Arvamusfestivali teine päev. Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

"Täielikult internetis me festivali teha ei kavatse, sest rahval on juba praegu koll ees udusest pildist ja kehvast helist. Küll aga mõtleme, kuidas ka väiksema osalejate arvuga Paides siiski interneti abil sihtrühmi hoopis laiendada ehk pakkuda rohkem veebiülekandeid ja ideaalis kahesuunalist sidetki aruteludel."

Internetis toimuv oleks kõigest lisandväärtus sellele, mis toimub Paides kohapeal. "Oleme kaks aastat arutelusid jõudumööda helisalvestanud ja järelkuulamine on kontaktide arvu mitmekordistanud. See kõik oleks aga täiendav võimalus, sest festival toimub ikkagi Paides koos kaasneva melu, koerte ja kultuuriprogrammiga."

Paradoksaalsel kombel on väiksemat festivali aga hoopis kallim korraldada, kui nad peaksid linnaruumis suuremale alale hargnema, toitlustusala hõrendama, rohkem veebiülekandeid tegema ja igal sammul kõigi turvalisuse tagama, tõdes Rammo.

Olukorra teeb keeruliseks asjaolu, et festivali ei korralda üksnes Arvamusfestivali MTÜ, vaid lõviosas sadakond organisatsiooni, kes 25 alal arutelusid tegelikult korraldavad.

"Kohati on päris raske neid praegu motiveerida esinejatega kokku leppima või varikatust ja tehnikat broneerima, kui terviseameti soovitused ja valitsuse otsused võivad tulla alles kuu aja pärast, ja statistikast tulenevalt ka vahetult enne festivali karmistuda. Nii et kui meiesugust ka lubataks, võtame me juuni keskel lõplikku otsust tehes ikkagi jõhkra riski," tõdes Rammo.

Lisaks Tallinn Music Weekile, Viljandi pärimusmuusika festivalile ja Arvamusfestivalile osalesid ettepaneku koostamisel ka Eesti arhitektuurikeskus, Eesti etendusasutuste liit, Eesti kaasaegse kunsti arenduskeskus, Eesti Kontsert, Eesti muusikanõukogu, Hard Rock Laager, Live Music Estonia, festival Jazzkaar, festival GROM ja PÖFF.

Kuupäeva, millal valitsus ettepaneku kohta otsuse teeb, selle koostajad veel ei tea. "Loodame et esimesel võimalusel," sõnas Sildna.

Toimetaja: Merit Maarits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: