Aeg inventuuri teha ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Muusikafestival
Muusikafestival Autor/allikas: Kairit Leibold/ERR

Muusikavaldkonnas on pikisilmi oodatud, millised meetmed võetakse Eestis tarvitusele, et korvata eriolukorras seisma jäänud muusikaelu tõttu saamata jäänud tulusid. Nüüd paistab tunneli lõpus natuke valgust, sest juba lähipäevil saab ministeeriumile esitada muusikavaldkonna erakorralise toetuse taotlusi.

Peale toetusmeetmete tutvustab kultuuriministeeriumi muusikanõunik Madli-Liis Parts siinkohal põhjalikult olukorda, milleks tuleb praeguse harukordse seisaku tõttu muusikavaldkonnas tegutsejatel üldse valmis olla.

Millised olid pärast eriolukorra välja­kuulutamist ministeeriumi esimesed sammud, et kultuurivaldkonda ja kitsamalt muusikavaldkonda kriisiolukorras aidata ja toetada? Millised institutsioonid on olnud muusikavaldkonna olukorra selgitamisel ja meetmete kujundamisel tähtsamad koostööpartnerid? Kuidas on edenenud suhtlus valdkonnaga?

Juba enne eriolukorra väljakuulutamist oli selge, et ees on keerulised ajad. Esmalt suhtlesime valdkonna siht­asutustega ja ka festivalikorraldajatega, kelle üritused pidid toimuma märtsis-aprillis. Tallinn Music Week'i, "Jazzkaare" ja Eesti muusika päevade korraldajad pidid võtma vastu kiire otsuse, kuna festival oli ukse ees ja märkimisväärsed kulud juba tehtud. Professionaalidena ei jäädud ootama eriolukorda, vaid pöörduti omal algatusel rahastajate ja partnerite poole, et leida plaanidele uus lahendus. Palju tuge saadi terviseametilt. See oli enne eriolukorda.

Muusikavaldkonna sees jõuame üksikisiku tasandil muusikuteni ja muusikaelu korraldajateni kõige kiiremini tänu esindusorganisatsioonidele, kellega jagame kõige värskemat kinnitatud infot. Meie lähimad partnerid on Eesti Interpreetide Liit, Eesti Heliloojate Liit, Eesti Esitajate Liit, Eesti Muusikanõukogu, Music Estonia, Eesti Jazzliit, Eesti Pärimusmuusika Keskus, Eesti Autorite Ühing, Eesti Muusikafestivalide MTÜ, Eesti Fonogrammitootjate Liit ja Eesti Kooriühing. Olen kindel, et nende vahendusel jõuab korrektne info operatiivselt organisatsioonide liikmeteni ja ka vastupidi, nende info ministeeriumi.

Muusikavaldkonna uudiskiri, mille saadame, kui on saabunud uut kinnitatud infot, jõuab sadadeni, nii organisatsioonide kui ka loovisikuteni. Ministeeriumilt saab muusikaga seotud tegevuseks aastas toetust üle saja juriidilise isiku. Inimesed on vastanud meie infopäringutele kiiresti ja põhjalikult kogu kriisi vältel.

Senine koostöö on ministeeriumi vaates konstruktiivne ja hea, kuna partnerid on edastanud põhjalikult läbi mõeldud toetusmeetmete ettepanekud nii kriisi leevendamiseks kui ka kriisist väljumise ajaks ning on alati valmis kaasa mõtlema, vaatamata nädalapäevale ja kellaajale. Rõõm on tõdeda, et ettepanekud on väga sarnased, sõltumata organisatsioonide tegevussuunast. Oleme korraldanud valdkonna esindusorganisatsioonide ja ministri kohtumisi, mis on mõlemale poolele väga väärtuslikud, sest korraldajad saavad vahetult rääkida oma vajadustest ja muredest ministriga ning minister saab jagada kõige värskemat infot, mis aitab plaane teha.

Muusikanõukogu pani kiirelt kokku kriisinõukoja. Milline on selle roll?

Eesti Muusikanõukogu kriisinõukoda on olnud ministeeriumile loovisikutega ja kontserdikorraldusega seotud murekohtade aruteludes hea ja operatiivne partner. Vaid mõne nädala jooksul oleme saanud hulga sisukaid ettepanekuid, millele toetusime meetmete väljatöötamisel. Virtuaalselt kohtutakse kord nädalas, kuid suhtleme ka koosolekute vahel nagu ka kõigi teiste partneritega. Igal esindusorganisatsioonil on oma tegevussuund ja juhtimismudel. Praegu on oluline kiire ja professionaalne infovahetus juhtimismudelist sõltumata.

Kuidas on Music Estonial õnnestunud esindada neid, kel erialaliitu pole?

Nagu muusikanõukogu kriisinõukoda on ka Music Estonia suhelnud aktiivselt oma liikmeskonnaga ja muusikavaldkonna tugistruktuuride esindajatega, kelleta on muusikutel peaaegu võimatu tavapärases kontserdielus või salvestades hakkama saada. Loomingu teke ja publikuni jõudmine on ju ahel, mille enamik lülisid jääb publikule nähtamatuks. Kui kõik toimib, jääb protsess varjatuks, kui aga mõni lüli puudub, on seda kohe tunda. Ka Music Estonialt oleme saanud toetusmeetmete kujundamiseks häid ja argumenteeritud ettepanekuid ning väärtuslikku tausta­infot, mis ministeeriumisse tavaoludes nii põhjalikuna ei jõua.

Kultuuriministeeriumi muusikanõunik Madli-Liis Parts. Foto: Erakogu

Muusikanõukogu ja Music Estonia korraldasid saamata jäänud tulude küsitluse. Milline on asjade seis?

Mõlema küsitluse info on ministeeriumile taustamaterjalina väga tähtis. Eesti Muusikanõukogu küsitlus peegeldab pigem loovisikute ja kontserdikorraldajate olukorda, Music Estonia oma nii kontserdikorraldajate kui ka tugi­struktuuride ja -teenuste seisu laiemalt. Kasutati erinevat metoodikat ja vastanud peaaegu ei kattu. Küsitlustest ilmnenud kahjusummad ületavad paraku toetusvõimalused suuresti. 16. aprilli seisuga on muusikanõukogu ja Music Estonia küsitlustele vastanud kokku ligi 600 loovisikut ja organisatsiooni. Kahjude kogusumma oli tolleks hetkeks üle 6 miljoni euro, kuid peab arvestama, et küsitlustele on vastanud vaid osa siinse muusikaelu kujundajatest. Mõlemas küsitluses saab osaleda ka praegu.

Väga palju üritusi on eriolukorra ajal ära jäänud ja juba on eriolukorda pikendatud 17. maini. Kuidas kavatsetakse lisaeelarvest kultuurivaldkonnale määratud raha jaotada niimoodi, et seda jaguks ka eriolukorra märgatava pikenemise korral?

Olen kindel, et kõik aktiivsed muusika­elu korraldajad on nüüdseks teadvustanud, et kriisiolukorra lõppemine ei tähenda, et muusikaelu läheb edasi sealt, kus see enne kriisi seiskus. Korraldajad peavad tegema 2020. aasta plaanidesse radikaalselt muudatusi, et olla järgmistel aastatel elujõulised. Loovisikutel tuleb leida alternatiivsed lahendused, kuidas säilitada loominguline vorm ja valmistada ette muusikalist materjali tulevikuks.

Praegusest lisaeelarvest läheb suur osa vabakutselistele loovisikutele loometoetusteks. Loomeliitude kaudu jaotatav toetus tagab toimetuleku kuni kuueks kuuks. Valdkondlik toetusmeede, mis pole seotud loomeliitudega, on kriisikahjude leevendamiseks mõeldud majandusmeede, mis ei lähtu kunstilistest kriteeriumidest.

Toetuse taotlemise võimalus laieneb nii neile, kes on ministeeriumilt 2020. aastaks toetust saanud, kui ka eraõiguslikele korraldajatele, kollektiividele, esitajatele ja tugiteenuste osutajatele, kes ei ole ministeeriumilt toetust saanud. Panen inimestele südamele, et nad uuriksid kõigi praeguste toetusmeetmete võimalusi. Infot leiab kultuuriministeeriumi ja muusikanõukogu korduma kippuvate küsimuste rubriigist ning Music Estonia eriolukorra info rubriigist.

Kuidas otsustatakse kultuuriministeeriumi ja ka kultuurkapitali stipendiumide ja toetuste puhul? Mis saab ära jäänud ürituste korraldamiseks mõeldud toetustest?

Saan rääkida kultuuriministeeriumi toetustest, mis ei ole seotud lisaeel­arvega. 2020. aastaks toetuse saanud võivad olla kindlad, et tagasi ei küsita abikõlblikke kulusid, mis on tehtud seoses toetatud projektiga või ettevõtmistega, mis on märtsist maini ära jäetud või hilisemaks tõstetud. Heliloomingu toetamise puhul loobusime esiettekande tingimusest. Loeme heliloominguga seotud projekti õnnestunuks, kui on olemas partituur ja taotleja kinnitus, et tegijad otsivad võimalusi esiettekande toimumiseks järgmistel aastatel. Oleme taotlejatega individuaalselt suhelnud ja leidnud parima lahenduse, et toetus säiliks ja plaanid saaks ellu viia. Samuti saab teoks küll veidi hilinenult, kuid plaanipäraselt taotlusvooru "Muusikafestivalid ja suursündmused" teine osa, mille keskmes on üritused, mis peaksid toimuma 1. septembrist 2020. aastal kuni 28. veebruarini 2021. aastal.

Millised on ministeeriumi soovitused korraldajatele edasiste ürituste planeerimisel?

Soovitame jälgida üldist olukorda ja riiklikke soovitusi nii ürituse korraldamise kui ka tervisekäitumise osas. Kuna muusikaelu on rahvusvaheline, seotud rahvusvaheliste kontaktide ja ka rahastusega, siis on oluline suhelda aktiivselt projektipartneritega. Kindlasti sisaldavad kriisist väljumise meetmed nõudeid avalike ürituste korraldamisele pikemaks perioodiks. Samal ajal tuleb teadvustada, et toetussummad, nii riigi kui ka erasektori omad, millega sai varem arvestada, vähenevad kõvasti või kaovad ennustamata ajaks. Ka publiku maksejõud kahaneb drastiliselt. Vältimatu on kaaluda, kas korraldada üritus tänavu väiksemas mahus, teise fookusega, teises formaadis või jätta hoopis aasta vahele. Ausalt tuleb silma vaadata rahalisele riskile, mille iga otsus kaasa toob.

Majandusanalüüsid ei ole praegu just eriti roosilised. Kui muutub publiku käitumine, ei saa ilmselt arvestada ka piletituluga?

Publik kindlasti igatseb vahetut muusikaelamust, kuid tuleb olla vastutustundlik iseenda ja lähedaste suhtes, sest sissetulekud kahanevad või kaovad sootuks. Mõnda aega ei saa arvestada välispubliku ega ka välisesinejatega, kelle kontsertide piletitulu on olnud märkimisväärne ja aidanud tihti kontserdikorraldajatel katta kulusid teiste projektide puhul, mille piletitulu väga suur ei ole. Kuna kriisist väljumise ajal on nõuded kindlasti väga ranged, siis peab korraldaja arvestama tavapärasest väiksema kohal viibiva kuulajaskonna ja piletituluga. Korraldajatele, kelle eelarvest moodustab piletitulu olulise osa, võib publiku vähesus saada otsustavaks, kas üritust saab üldse korraldada.

Valitsus on kultuurivaldkonnale eraldanud peaaegu 25 miljonit eurot. Milline osa sellest jõuab muusikavaldkonda ja kuidas rahale ligi pääseb?

Muusikavaldkonnale on eraldatud 4 miljonit eurot. Sellele lisaks on 4,2 miljonit eurot plaanitud loometoetustena vabakutselistele loovisikutele. Loometoetusi saab lisaeelarve abil välja maksta umbes 1200 vabakutselisele loovisikule. Muusikavaldkonna erakorraline toetus on mõeldud valdkonna sihtasutustele, ministeeriumilt 2020. aastal toetust saavatele organisatsioonidele, samuti kontserdi- ja festivalikorraldajatele, kollektiividele, esitajatele ja tugiteenuste osutajatele, kes ministeeriumilt toetust ei saa. Toetust saavad taotleda nii FIEd kui ka juriidilised isikud, kelle põhitegevus on kolm viimast aastat olnud seotud avalike kontsertide korraldusega või elava muusika esitusega, kusjuures nad peavad olema tasunud korrektselt autoritasusid. Muusikavaldkonna vältimatute tugistruktuuride esindajate hulgast on oodatud taotlema helindamise ja stuudioteenuse pakkujad, agentuurid ja mänedžmendid, kirjastajad ja kontserdi­paigad.

Kavas on luua lihtne kiire taotlemise ja menetlemise süsteem, mis erineb suuresti ministeeriumi tavapärastest muusikavaldkonna taotlusvoorudest. Meetme eesmärk on kompenseerida osaliselt pöördumatud kahjud, mis on seotud kriisist tingitud ürituste ja tegevuse edasilükkamise ning ärajäämisega, samuti vältimatud püsikulud perioodil, mil tegevus on katkestatud, kui selle varasem katteallikas oli majandustegevusest laekuv tulu. Täpsemad tingimused avaldame lähipäevil.

Tõnis Lukas ütleb EPLi intervjuus (6. IV), et "riigieelarvega seotud kultuuriasutuste eelarved ei muutu ka siis, kui maksulaekumised langevad. Selleks võtame kasvõi laenu". Kas võime seega kindlad olla, et selle kriisi ajal kultuurisektorit ei kärbita?

Me ei tea, kui kaua kriis kestab. Iga­sugune lisaeelarve eelnõu algatamine on poliitiline küsimus, millele saavadki vastata poliitikud. Ennist aga ütlesin, et kõik korraldajad, ja mitte ainult muusikavaldkonnas, peavad nähtavasti olema valmis läbi tegema suure muutuse. See on oluline, et säilitada oma ettevõtmiste elujõud järgmisteks aastateks.

Üsna suur osa muusikavaldkonnale eraldatavatest vahenditest läheb suurtele institutsioonidele. Selgitage palun ühe näite najal, mida üks suur muusikainstitutsioon praegusel ajal läbi elab ja milliseid kulusid peab kandma.

Institutsioonid on väga erinevad, mistõttu on võimatu välja tuua ühtainust mustrit. Kui mõelda Eesti Kontserdile, siis on selle hallata neli kontserdimaja Eestis ja üks Peterburis. Sellega kaasnevad nii vältimatud hooldustööd kui ka vältimatud püsikulud, isegi kui maja on lukus. Peale selle peab Eesti Kontsert ümber planeerima ära jäänud ja jäävad üritused, kaks järgmist kontserdihooaega, Eesti Rahvusmeeskoori ja Hortus Musicusega seonduva ning ka sihtasutuse personali töö. Kiired kokkulepped tuleb saavutada nii Eestis kui ka partneritega üle maailma. See on vaid killuke Eesti Kontserdi kriisiaja tegevusest – iga ettevõtmine toob kaasa ka kulu.

Kollektiivide katsumused, sõltumata suurusest, on seotud loomingulise vormi hoidmise ja muusikalise materjali ettevalmistamisega. Veebipõhised suhtluskanalid võimaldavad küll üldist suhtlust ja suuniseid, kuid teose saab teemandiks lihvida vaid sobivas ruumis, õigete instrumentide ja tehnikaga ning muusikute ja professionaalsete abiliste vahetus suhtluses. Jääb loota, et nende partnerid on vastutulelikud, kuid on tõenäoline, et ka märtsist maini tuleb kollektiividel maksta tühjalt seisva prooviruumi eest, mõnel puhul ka tehnika- või instrumendi renti. Kokkulepitud tasu soovitakse maksta ka lähimale tugipersonalile, et nad ei peaks otsima uut püsitööd. Enamikule kontserdikorraldajatele on suur murekoht ärajäänud kontsertide piletite kompenseerimine.

Omaette murede ring on kontserdipaikadel, kellel on muusika regionaalse kättesaadavuse ja žanrilise mitme­kesisuse seisukohalt Eesti kultuurielus oluline roll. Selliseid paiku on 50 ringis ja neilgi tuleb tasuda haldusega seotud püsikulud.

Saamata omatulu saab riik Lukase sõnul kultuuriasutustele kompenseerida umbes poole ulatuses. Kui kaua see saab nii kesta?

See sõltub sellest, millal eriolukord lõpeb ning kui kiiresti suudame naasta tavapärase elukorralduse juurde. Nagu öeldud, lisaeelarve küsimustele peavad vastama poliitikud. Kindlasti on siin suur muutuja see, kui palju inimesi kaotab kas või ajutiselt töö, sest seetõttu jääb perede eelarves vähemaks raha, mis muidu kulus kultuurile. Me loodame muidugi kõik, et see olukord ei kesta liiga kaua.

Kas kultuuriasutustel on abi ka töötu­kassa meetmest?

Soovitame kõigil, kes maksavad palka töölepingu alusel kas või ühele inimesele, pöörduda töötukassasse ja uurida konkreetselt oma organisatsiooni võimalusi.

Vabakutselistele mõeldud loometoetuste teemat on 24. IV Sirbis juba selgitanud kultuuriministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre. Kas paneb ehk aga praegune kriisiolukord tulevikus teisiti mõtlema ka sotsiaalsetest garantiidest, mis paljudel kultuurivaldkonnas tegutsejatel paraku puuduvad? See ei ole küll enam ammu ainult kultuurivaldkonna, vaid kogu muutuva töökeskkonna teema.

Kultuuriministeerium valmistab ette loomevaldkonnas tegutsevate vabakutseliste uuringut, millega soovitakse kaardistada selle sihtrühma majandusliku toimetuleku ja sotsiaalsete tagatiste kättesaadavuse seis. Selle uuringu eesmärk on eelkõige paljusid kultuurivaldkondi n-ö tumeainena püsti hoidva vabakutseliste ringi esimene laiaulatuslik analüüs, aga jah, see asetub ka laiemasse töövormide muutumise ja sellest tuleneva laia­põhjalise sotsiaalsete tagatiste ümbervaatamise vajaduse konteksti.

Loovisikule ja kultuuriorganisatsioonile annab kriisiaeg võimaluse läbi mõelda, milliseid töösuhteid edaspidi eelistada, et kõigi asjaosaliste huvid oleksid võimalikult kaitstud ning et muusik saaks südamerahus keskenduda loomingule. Kindlasti saavad abiks olla loomeliidud ja esindusorganisatsioonid, et tõsta oma liikmete ja ka valdkonnas laiemalt tegutsejate teadlikkust. Alustada saab näiteks lepingute spetsiifikast ja nende lugemisoskusest, tööde tellimise ja selle tasustamisviiside kokkuleppest. Kahjuks on praegu liiga palju kuulda juhtumitest, kus keeldutakse lepingutest või esinemistingimuste, sealhulgas honorari õigeaegsest kokkuleppimisest. Teema on aktuaalne nii loov­isikute kui ka korraldajate poolel.

Vabakutselise loovisiku ja loovettevõtja piir on ähmane. Kas praeguses kriisis on see vähemalt muusika­tegelastele endale selgemaks saanud?

Looming sünnib sõltumatult sellest, kas loovisik on (loov)ettevõtja või mitte. Küll aga on ettevõtjaks iga loovisik või kooslus, kes on end registreerinud juriidilise isikuna, et hallata loomingulisest tegevusest tulenevaid tulusid ja kulusid: teenida tulu ja kasumit, laiendada turuosa ja kasvatada oma ettevõtet. Muusikavaldkonnas on ka palju FIEsid ehk füüsilisest isikust ettevõtjaid. Loodan, et muusikud on kriisi tõttu hakanud rohkem teadvustama just seda, milliseid võimalusi annab ettevõtja staatus ja millised ohud kaasnevad seadusest tuleneva paindlikkusega. On selge, et kõigile töölepinguga püsitööd ei jagu ja paljudele see loometöö spetsiifikast lähtuvalt ei sobigi. Korraks tuleks aeg maha võtta ja mõelda, kuidas edasi, mängida läbi erinevad võimalused. Eks see maailm on esialgu keeruline, kuid alati saab nõu küsida alustuseks kas või oma esindusorganisatsioonilt.

Kuidas saavad abi muusikaette­võtjad?

Muusikaettevõtjatel tasub kindlasti uurida kõiki võimalusi, mida ettevõtetele pakutakse, olgu selleks töötukassa, EAS või Kredex. Samuti saavad kultuuri­ministeeriumi peatselt avanevast toetusprogrammist taotleda toetust juriidilised isikud ja FIEd, nagu see on olnud ka siiani kõigi muusikavaldkonna regulaarsete toetusprogrammide puhul. Regulaarsetest taotlusvoorudest taotlevad eelkõige FIEd, osaühingud, mitte­tulundusühingud ja sihtasutused. Ükski juriidiline vorm ei ole välistatud.

Laulu- ja tantsupeoprotsessis osalevate kollektiivide juhendajatele on ka mõeldud 600 000 eurot. Kas see on seotud sellega, et enamiku kollektiivide tavapärane töö on häiritud ja seetõttu ka ei maksta selle tegevuse eest? Või on siin näha juba lahendust kaua aega räägitud dirigentide tasustamise probleemile?

Me räägime praegu kriisi üleelamisest, meil on kõne all abipakett – mitte miski muu. Eriolukorra tõttu on katkenud ka rahvakultuurikollektiivide tegevus ning seeläbi kadunud ka paljude juhendajate sissetulek. Dirigentide, rahvatantsujuhtide ning orkestrite juhtide palgaküsimus lahendatakse eraldi ning see on riigi eelarvestrateegia läbirääkimiste teema.

Mil määral muretsetakse kultuuriministeeriumis selle pärast, et kriisi mõjul lõpetavad ilmselt tegevuse nii mõnedki eraalgatuslikud kultuuriklubid, kus muusikud on esinemisvõimalusi leidnud?

Meile on oluline, et kultuurielu jätkuks võimalikult elujõulise ja mitmekesisena ka pärast kriisi. Loodame, et ka eraalgatuslikud kultuuriklubid viivad ennast kurssi kõigi toetusvõimalustega, mida riik pakub, ja leiavad sealt endale sobiva lahenduse. Kindlasti on oluline tutvuda ka kultuuriministeeriumi meetmega. Tõsi, klubide toimemehhanism erineb puhta kontserdikorralduse omast. Eri meetmete raames on suur katsumus leida lahendus iga organisatsiooni eripärast lähtuvalt. Igal juhul loodame, et meie meetmest on abi võimalikult laial sihtrühmal.

Paljud kevadised muusikaüritused on edasi lükatud sügisesse. Mida toob kaasa see, et sügishooaeg tuleb tavapärasest ilmselt veelgi tihedam?

Toetudes vestlustele kontserdikorraldajatega, arvan, et osaliselt vaadatakse sügiseks tehtud plaanid veel ümber, sest kõik aduvad, et muusikaelu üleküllus ja samal ajal rahanappus, mis tähendab ka piletiostjate vähesust, toob kaasa veel suuremad majandusraskused. Mitmed korraldajad hindavad olukorda teatud regulaarsusega ja teevad sügistalvise hooaja kohta otsuse alles suvel või varasügisel.

Maailmas toimuvat jälgides ei ole välistatud, et kriisist väljumise meetmete ranguse tõttu peavad korraldajad häälestama end sellele, et otsus tuleb vastu võtta lühikese aja vältel, ja ka sügis ei pruugi tulla selline, nagu me praegu ehk unistame ja loodame. Tähtis on vältida spekulatsioone ning järgida täpselt valitsuse ja terviseameti kehtestatud nõudeid. Kui tsiteerida Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi kogukonnatöö lektorit ja sotsiaalse innovatsiooni teadurit Dagmar Narussoni, siis ei ole uues ja tundmatus olukorras paljudele küsimustele vastust, kuid ebakindlusega on võimalik kohaneda. Narusson arvab, et avatud dialoog ja ettenägelikkus lubavad ebakindlusega hästi toime tulla (ERRi kultuuriportaal 26. IV).

Muusikasektori ülekuumenemisest või üleprodutseerimisest, ürituste liigsest rohkusest on räägitud juba mõnda aega. Kas ja kuidas võiks pilt edaspidi muutuda? Kas kattuva sihtgrupiga festivale-kontserte saaks valdkonnas ajaliselt paremini koordineerida?

Omavaheline suhtlus ja valdkonnaülesed kokkulepped on nüüd eriti olulised. Sellest võiks sündida uus koostöö, teineteiselt õppides võidaks saada uusi teadmisi ja kogemusi. Näen siin olulist rolli valdkondlikel katus- ja esindus­organisatsioonidel, kes võiksid teemasid arutada oma liikmetega ja organisatsioonidena omavahel. Ministeerium on võimaluste piires häid algatusi alati toetanud ja toetab ka edaspidi.

Kas muusikavaldkonnas on märgata tavapärasest suuremat ühtsustunnet või abivalmidust?

Olen tunnetanud, et hoolitakse, ja kohanud mõistmist. Olukord on uus kõigile, igaüks tuleb võõra ja ilmselgelt ebameeldiva olukorraga toime omamoodi. Pigem näen koostöövalmidust ja avatust. Näiteks meie esindusorganisatsioonid arutavad teemasid ühiselt, kuigi nende tegevussuunad argielus ei kattu. Ollakse valmis konsulteerima ja kasulikke kontakte jagama.

Kas muusikavaldkonnale või institutsioonidele on tulnud ka märkimisväärseid abipakkumisi eratoetajatelt?

Tean, et kompetentsi tasandil on muusikavaldkond saanud erasektorilt palju abi, olgu see juristi või finantsisti nõu, konsultatsioon organisatsiooni juhtimise või personalitöö teemal. Küsijat aidatakse ja ei tohi peljata küsida. Kultuuripartnerluse sihtasutuse eestvedaja Meelis Kubits toimetab aktiivselt veebi­põhise esitlusplatvormiga benedict.television.ee, mille kontsertidel esinejad saavad esinemistasu. Äärmiselt tänulik tuleb olla ettevõtjatele, kes on endiselt valmis toetama ära jäänud või edasi lükatud üritusi, ehkki neil endilgi on keeruline seis.

Muusikavaldkonnas kohanetakse praeguse olukorraga mitmeti. Millised algatused võiks esile tõsta?

Kui miski esile tõsta, siis jääb ekslik mulje, nagu oleksid teised algatused kuidagi kahvatumad. Kindlasti tasub uurida veebipõhiseid ettevõtmisi kodukontsertidest virtuaalsete stuudioteni ja kontserdiseeriateni. Nendest saab ülevaate kultuuriministeeriumi kodulehel. Tasub üle vaadata ka oma lemmikute ühismeedia kanalid, kust võib leida põnevat muusikalist materjali. Väga inspireeriv oli etenduskunstide platvormi ēlektron ja Babahh Media tehnilise lahendusega korraldatud Kõheda Vastasmõju festival, kus ka publik viibis esinejatega samas virtuaalruumis, mitte ei jäänud vaatlejaks.

Kuivõrd on mõeldud sellele, milline on elu siis, kui me kriisist tõenäoliselt järk-järgult väljuma hakkame?

Paralleelselt kriisi leevendusmeetmetega töötab valitsus välja ka kriisist väljumise plaani. Juba on mitmed muusika­valdkonna esindusorganisatsioonid saatnud ettepanekuid ja võimalikke lahendusi, mida oleks hea rakendada. Nende seas on mõtteid nii kontserdielu korraldamise kui ka ühekordsete rahaliste lisatoetuste kohta. Et kirjeldada otsustajatele paremini valdkonnaspetsiifilisi vajadusi, räägime muusikavaldkonna esindajatega nii välitingimustes kui ka siseruumides toimuvate muusikasündmuste stsenaariumidest, olulisel kohal on proovitegemise võimalused. Eritingimused, ükskõik millised need tulevad, mõjutavad paratamatult korraldajate eelarvet, mistõttu on tähtis eri variandid oma töö kontekstis läbi mängida.

Kultuuriministeerium on väga kiiresti kogunud infot selle kohta, kuidas veebis kultuuri nautida ja ka kontserte teha. Teame, et on tehtud palju toredaid Facebooki-kontserte. Kuidas saaks aga muusik praegu Eestis veebikontserdiga raha teenida?

Kuna kuulaja ei ole harjunud veebikontsertide eest maksma, siis oleks ennatlik sellele väga kõrgeid ootusi panna. Kui anda kuulajale võimalus kontserti toetada, siis kasutatakse seda kindlasti üha rohkem. Uurida tasub Patreoni süsteemi. Muusikuid saab toetada ka netiraadio.ee keskkonnas.

Kuidas soovitate kriisiajal kultuuritarbijatel muusikuid ja teisi kultuuritegijaid toetada?

Eesti muusikute plaadimüügi info saab kergesti kätte Facebooki lehelt "Eesti muusikute toetuseks". Enne kui küsida tagasi ära jäänud kontserdi piletiraha, tasub mõelda, kas see on hädavajalik või saab selle jätta korraldajale, kelle murede suurust me tavakuulajana ei oska isegi aimata. Kui veebikontserdi puhul pakutakse võimalust esinejat toetada, siis võiks seda teha. Ka väike summa loeb. Aitab seegi, kui jagame oma ühismeedia kontol veebisündmuste infot, et see jõuaks võimalikult paljudeni. Kui rahaga toetada ei õnnestu, tänagem muusikuid kontserdi ülekandelehel muusikaelamuse eest. Iga märkamine on oluline!

Mida saaksid muusikud ja organisatsioonid ise teha, et õnnestuks välja töötada selles olukorras parimad lahendused?

Viimasel pooleteisel kuul on sündinud palju uusi algatusi ja kokku on saanud inimesed, kes muidu iga päev kokku ei puutu. Tähtis on, et sidemed tugevneksid, et soovitaks näha koostööpotentsiaali ka nende organisatsioonidega, kelle maailmavaade on siiani tundunud võõras. Tasub uurida erinevate esindusorganisatsioonide tegevust ja otsustada, ehk saab mõne juures oma kogemuste ja teadmistega kaasa lüüa.

Hea aeg on ka inventuuriks vähemalt organisatsiooni tasandil. Esindus­organisatsioonile on parim aeg pöörduda oma liikmete poole ja uurida, mida ootavad liikmed sellelt tulevikus. Muusikaväliselt tasub kindlasti mõelda, milliseid teadmisi ja oskusi oleks juurde vaja, et avada enda kui professionaali jaoks uusi võimalusi. Ehk on vaja teadmisi juriidikas ja rahaasjade korraldamises, projektijuhtimise või digi­maailma kohta. Kellelgi ei ole aimu, mis täpselt juhtub sügisel või aasta pärast Eestis või ka üle maailma. Küll aga saame end valmistada ette olema avatumad, et märgata võimalusi.

Toimetaja: Kerttu Kaldoja

Allikas: Sirp

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: