Kriisijutuke | Taavi Remmel. Neljanda dimensiooni viimased päevad ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Must auk galaktika M87 keskel.
Must auk galaktika M87 keskel. Autor/allikas: ESO

ERR-i kultuuriportaali sarjas peegeldavad kirjanikud olusid ajal, mil viirusehirm on pannud elu peaaegu kinni.

"Usku kõrgemasse dimensiooni sisenemiseks annab ka muutunud meeletasand: meditatsioon ja sisemaailma uurimine on saanud rutiiniks, samuti on siit ja sealt olnud kuulda sosinaid, et jumalad tulevad peatselt viimast korda inimeste sekka ja loovad siin uue vaimude harmoonial põhineva maailmakorralduse," nendib Taavi Remmel.

Naised saunas rääkisid, et planeet Maa on 2020. aasta jaanuari keskpaiku liikunud viiendasse dimensiooni. Mida sellest arvata? Mingid muutused näikse tõepoolest aset leidnud: maailm on pahupidi pööratud, ka isiklikult olen tundnud, et viimased kuud on möödunud just nagu veidras unenäos. Olemata kindel, kas siis uskuda seda viienda dimensiooni juttu või mitte, võiks vähemalt madalamatest dimensioonidest lahtiütlemiseks juba ettevalmistusi teha küll.

Usku kõrgemasse dimensiooni sisenemiseks annab ka muutunud meeletasand: meditatsioon ja sisemaailma uurimine on saanud rutiiniks, samuti on siit ja sealt olnud kuulda sosinaid, et jumalad tulevad peatselt viimast korda inimeste sekka ja loovad siin uue vaimude harmoonial põhineva maailmakorralduse. Just täpselt nii, nagu on jutustanud Hölderlin. Aga karta on, et vastuseid viienda dimensiooni kohta ei anta ülemäära, mõnikord ulatab sisetunne küll õige niidiotsa, vahel ka kirjandustekst ja teinekord jälle hää saun, kuid valdavalt on näppude vahel paras ports teadmatust.

Seda enam võiks nüüd ja praegu oma päringud viienda dimensiooni kohta teele saata. Kuidas siis istuda ja astuda kõrgemas mõõtmes? Kas oleks võimalik ka näiteks kehast väljuda ja lennata? Või kuidas see tuleviku elu modelleerimine üldse käib... ilmub see meie silme ette ikkagi ju olevikus? Siinkohal tasub meenutada veel mõningaid saunanaiste kommentaare. Nimelt, et senine arusaam ajast tuleks üldse ära unustada. Nii võiks teadmine tulevikust ja viiendast dimensioonist kõigile kättesaadav olla juba praegu, olevikus.

 

Dimensioonide redel

Enne uue lehekülje pööramist tuleks siiski meenutada ka madalamate dimensioonide triumfe. Esimesed kaks möödusid kui tuuleiil. Üks mõõde tekkis ühest täpist, kahemõõtmeline maailm aga juba sirgjoonest või paberilehest. Kes soovis, võis sinna peale joonistada kõiksugu kujuneid, umbes selliseid nagu Edwin A. Abbotti teoses "Lamemaa". Kirjanik ise küll dimensioonide saladusi ei paljastanud, rohkem kritiseeris ta allegooria võtmes viktoriaanlikku ühiskonnamudelit. Ja rohkemat ma neist dimensioonidest ei mäleta.

See ei olegi oluline, sest tõeline elu algas alles kolmandas dimensioonis. Selleks oli vaja Mr Sphere'i, hulganisti reaalteadmisi ning lisaks üht küpset õuna, mis kellelegi Newtonile pähe kukuks. Kokkuvõttes: palju füüsikaseadusi, reegleid ja piiritletust! Kunstimaailmas aga kõike mimeetilist, mille saaks newtonliku karbi sisse pressida.

Neljas dimensioon suunas rännulise hoopis kuskile teelahkmele, kus tuli valida vana ja uue vahel. Mõistagi oli uuem põnevam (jätame kvantteooria esialgu kõrvale), nii et neljandas dimensioonis muutusid aeg ja ruum lihtsasti aegruumiks, aeg oli üleüldse veidral moel seotud liikumisega ja kõik oli kogu aeg väga relatiivne. Sellist elu kohtab tänagi modernistlikus kirjanduses, mille tegelased ekslevad endiselt kestuses. Positiivseks võis sellise kirjanduse juures pidada avaramat perspektiivitunnetust: tekst oli nagu kubistlik maal.

Nüüd aga viienda dimensiooni juurde ja sellega on lugu keerulisem. Romaanis "Meister ja Margarita" jutustab Korovjev Margaritale pikalt ja laialt, mis see viis dimensioon on, ent suures pildis paistab olevat tegu mingisuguse maagia või üleloomulik jõuga. Haigusest nõrgestatud Bulgakov ei ole vist ise ka kindel, ta kirjutab käsikirja servale "Jumal, aita romaan lõpetada", mitte "Jumal, näita, mis on viies dimensioon". Täpsete vastuste saamiseks tuleks ilmselt sukelduda hoopis nüüdisfüüsikasse, ent seegi näib olevat vaevarikas teekond.

Kultuurihuvilisel ei maksaks tegelikult alahinnata kirjanduse potentsiaali – ka raamat võib olla kõrgemate dimensioonide kandja. Kuidas siis ikkagi ära tunda viies dimensioon? Millisel juhul tunnen kirjanduses selle kõrgema reaalsuse ära? Aga võib-olla tuleks veel viimast korda see päevi näinud neljanda dimensiooni jutlus üle lugeda? Seejärel saaks heita selle üle parda. Kõik, mis alles jääb, võiks olla osa viiendast.

 

Tuleviku ehitamine

Kirjandushuvilisena on mind viimastel aastatel paelunud "totaalselt tundmatud" tekstid. Toetudes molekulaarbioloogi ja eksperimendi epistemoloogia uurija Hans-Jörg Rheinbergeri mõttekäikudele, pean silmas selliseid tekste, mis suunavad lugeja "pimedas mängima", otsima tuleviku teadmist hästi häälestatud "eksperimentaalsest süsteemist". Viimase juures on kõige tähtsamaks see, et tundmatut elementi ei püüta allutada tuttavale, süsteemil lubatakse elada. Niisiis, ka tulevikul end näidata. Häälestamise juures on oluliseks õigete küsimuste esitamine, vajadusel tuleb ka häälestust muuta või küsimusi korrigeerida.1 Kui autor ei hakka süsteemi mineviku mõistevaraga koheselt määrima, võib tekstist avanev iseseisev elu nii autorile kui ka lugejale tuleviku kätte anda.

Gabriele Schwabi sõnul on autor sellises protsessis kui etnograaf, kes ühtpidi siseneb küsimusega, kuid ei sekku liialt, ta lihtsalt jälgib mängu.2 Nii küpsetab tekst autori käte vahel tuleviku teadmist ja samas ei ole tulevik otseselt looja kontrolli all. Protsessi võib kõrvutada ka näiteks teatrilooja Mihhail Tšehhovi fantaasiakujude meetodiga.3 Kui näitleja on vaimusilma ilmuva fantaasiakujuga loonud hea kontakti, võib ta küsida: "Näita mulle, kuidas ma tulen uksest sisse. Näita mulle, kuidas ma postiljonina paisun." Tulevik rullub hõlpsalt lahti.

Selliste "eksperimentaalsete süsteemide" meistriks võib pidada Samuel Beckettit. Virtuoosse minimalismi esindajana ta oskas süsteemi häälestades tabada olevikku nii, et see jätaks piisava vabaduse tuleviku nähtavaks tulemisele, ilma et mingitele forsseeritud tõlgendustele palju ruumi jääks. Vaadates näiteks iiri kirjaniku sõnateta näitemängu "Quad" videoversiooni pea nelikümmend aastat pärast selle ilmumist, näib tuleviku ehitamine olevat olevikku sisse programmeeritud. Näen kostüümidesse mässitud ja kindla skeemi järgi liikuvaid tegelasi neljanda dimensiooni vangidena: on ruut, on kõrgus, on aeg ja liikumine. Ei midagi muud. Ehkki moraal on kõige viimane, mida kirjanduselt ootan, võiks säärane situatsioon ilmestada, et praegune karantiiniolukord justkui viimne viibimine neljandas dimensioonis. Varsti aga muutub selle pass kehtetuks.

 

Viies (vaba)käik

Uuem, viies dimensioon algab just uute häälestuste ja küsimuste püstitamisega. Et aga mitte pea ees tulevikku tormata, võiks seda eksperimentaalsete süsteemide loogikat veel pistu lahti murda. Selleks võib lugeda näiteks Becketti lühilugusid "The Lost Ones" või "Imagination Dead Imagine", aga ka näiteks Beckettist mõjutatud Juhan Viidingu ja Tõnis Rätsepa näidendit "Olevused", mille tegelasteks on valgeks riietatud numbrid. Miks mitte luua seejärel siis kas kirjanduses või isiklikus elu tekst, mille alghäälestus oleks seatud viiendasse dimensiooni ja olla siis valmis kohtuma tundmatuga. Et viienda dimensiooni häälestamine oleks sujuv, võiks soovitada aja, kõikvõimalike piiride, sirgjoonte ja täppide eemaldamist, nii on lootust, et järgnev muutuv vaatemänguks, just nagu oleksid naistega saunalaval – kunagi ei tea, mis võib juhtuda.

 


1 Hans-Jörg Rheinberger. Man weiß nicht genau, was man nicht weiß. Über die Kunst, das Unbekannte zu erforschen. – Neue Zürcher Zeitung, May 5, 2007.
2 Gabriele Schwab. Imaginary Ethnographies. Literature, Culture and Subjectivity. Columbia: Columbia University Press, 2012.
3 Vt Mihhail Tšehhov; Jerszy Grotowski. Näitlejatehnikast. Näitlejatreening. Tallinn: Eesti Teatriliit ja Lavakunstikool, 2008.

Toimetaja: Valner Valme

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: