Olev Subbi näituse taustalt. Teoste värvidepidu
Adamson-Ericu muuseum avas 12. märtsil Eesti maalikunstniku näituse "Olev Subbi. Värvidega ideaalmaailma otsingul" ning sulges selle eriolukorra lõpuni juba järgmisel päeval. Muuseum jätkab näitusega seotu tutvustamist veebi vahendusel.
Olev Subbi loomingu kogumaht on muljetavaldav. Teoste arv polegi siinjuures kõige olulisem faktor, vaid see pühendumine ja austus oma eriala vastu, mis tõuseb publiku jaoks esile ning mida vaatajad kunstilises tervikus naudivad. Nautisid 1960 ja 1970. aastatel ning teevad seda veel pool sajandit hiljemgi.
Olev Subbi oli aktiivne kunstnik väga pikka aega ja teoseid valmis paljudes žanrites. "Pidu nendes piltides on värvidepidu. Subbi loobub suurte värvipindade lihtsast koosmõjust. Tema värvikompositsioonid muutuvad komplitseeritumaks, suureneb mängu tulevate värvitoonide arv. Nagu varemgi eitab ta dissonantsi. Selle mitmekesise värvimaterjali ühtseks harmooniliseks tervikuks sulatamisel näitab ta lausa erakordset meisterlikkust ja fantaasiat," võtab toredasti selle arengu kokku sõber ja maalikunstnik Enn Põldroos oma raamatus "Traditsiooni uudsus. Olev Subbi" (1981).
Mõneti saame tagantjärele tõdeda, et Subbi ehitaski kogu loominguliselt viljaka eluperioodi jooksul oma ideaalmaailma. Kindel koht oli selles maailmas privaatsematel hetkedel Eestimaa eri paigus. Samuti ka tööprotsessi nautimisel ning heal muusikal, luulel ja lähedastel sõpradel. Ka tühjas rannakohvikus võib olla oma maaliline täius.
Toimetaja: Victoria Maripuu