Siim Raie. Kriisist väljarestaureerimine ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Siim Raie
Siim Raie Autor/allikas: presidendi kantselei

Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie ütleb, et tavaolukorra taastumisele kaasaaitamiseks on ehituse ja hoonete valdkonnas kriisi käigus mõistlik tegeleda juba olemasolevaga: sealhulgas eriti ehitismälestiste ja muinsuskaitsealadega.

Ainus tegelik muutus on väike lisandus. Suured šokid, mis algul tunduvad revolutsioonina ja mis muutvat elu-sellisena-nagu-me-seda-seni-tundsime, toovad alati kaasa tagasipõrke ning muutuse tegelik mõju jääb lühikeseks. Ka avalikku sentimenti mõjutav meedia võimendab need afektid tavaliselt üle ja siis on jälle ise huvitatud tavatarbimise rajale tagasi pöörduma. Kriisi käigus toimub tihti ressursside ümberjaotumine, aga see aja kulgu eriti ei muuda.

Kultuuripärand ja sellega tegelevad valdkonnad annavad suurepärase võimaluse jälgida just neid pisikesi lisandusi, mis on igapäevased ja mille summaarne muutus ei pruugigi nii märkamatu olla. Viiruse pakutud globaalne rahunemispeatus on paljusid kodusolijaid toonud kõikvõimalikesse arhiividesse, fotokogudesse ja isiklikesse varakambritesse ning paisanud sotsiaalmeediasse kett-väljakutseid isiklike märkamatult toimunud muutuste näitamiseks, mis dekaadi või kahe plaanis on märkimisväärsed.

Seegi tõestab kultuurilise mälu uurijate väidet, et mäluprotsesside alge on kadunu ja kadunukeste mälestamises – mineviku ülistamises viisil, mis sobib tänaste huvide ja väärtustega. Määramatus olevikus ja tulevikus tõukab otsima pidepunkte minevikus, mis aitaks kaasa tänasele toimetulekule, leidma tõestust oma olemasolu põhjendatusele ning kestlusele.

Käesolev hetk on hea võimalus mõtete ja väärtuste korrastamiseks nii enda sees kui ümber. Inimeste valmisolek lasta lahti sellest, millesse on pikalt aega, raha ja vaimujõudu investeeritud, on kõrgem. Võimaluse nägemine ainult kärmes kasvus ja kõiges uues võiks olla üks latilaskmise kohti. Rahulolu olevaga on võimalus selle tegeliku, soovitud muutuse esile kutsumiseks – lisandus millelegi, mis juba on.

Restauratsioon alaku juba kriisi ajal

Tervishoiukriisi saatev majanduskriis on külmutamas turge ja väljumise ja taas-elavdamise strateegiad on kõigi huulil. Ehk siis, kuidas naasta harjumuspärase juurde. Ja küllap pöördumegi tagasi. Tavanõudluse ja kasvuootuse taastumiseni ning sellele kaasaaitamiseks on mõistlik tegeleda kriisi käigus juba eksisteerivaga. Seda eriti ehituse ja hoonete valdkonnas ja enamgi veel, selle osa, mida kultuuriväärtuslikuks – mälu kandvaks peame – ehitismälestiste ja muinsuskaitsealadega.

Restaureerimine on kõrgeima lisaväärtusega ehitusvaldkond. Kasutatavad teadmised, oskused ja materjalid on tavalisest kulukamad. Ka on see kõige keskkonna- ja energiasäästlikum ehitusvaldkond – 80 protsenti ehitise energiakulust on materjalitootmises. Enamik materjalist ja seega energiakulust on olemasoleval hoonel juba tehtud.

Omaette eesmärk peaks olema ka kvalifitseerituima tööjõu hõives hoidmine, see aitab nii kriisi üle elada kui kaasa taastumisele. Kõige lihtsam viis selleks on otsetoetused. Pärast eelmist kriisi ja kärpeid ajalooliselt madalale tasemele jäänud riigi restaureerimistoetused said kümne aasta järel koos uue muinsuskaitseseadusega 2020. aasta eelarves omandireformi fondist lisa. 65 hoonet saavad sel aastal paremasse olukorda ja suuremad hädad likvideeritud. Samas on ehitismälestistest kolmandik halvas ja avariilises seisukorras ning vähemalt rahuldavasse seisu saamist ootab enam kui 1500 ajalooliselt väärtuslikku hoonet. Senises tempos jätkates ei ole järgmisel põlvkonnal enam midagi taastada.

Restaureerimistoetuste tõstmine kasvatab kvalifikatsiooni kõrval konkurentsi nii projekteerijate kui tööde teostajate turul. Riiklikult rahastatud energiatõhususe meetmed on näidanud, et kui riik väärtustab ja rahastab, siis tulevad ka omanikud ja ettevõtjad ja teenusepakkujad ruttu kaasa.

Kuigi ka uus- ja teedeehitusse raha suunamine võiks anda kiire vastutsüklilise efekti, tuleb mahte hüppeliselt tõsta projekteerimisfaasis. Hoonete renoveerimisel ja mälestiste restaureerimisel on seegi faas lühem ja nobedam – aastapäevad jõus olnud uus muinsuskaitseseadus võimaldab hoonete korrastamiseks vajalikke ehitusprojekte koostada probleemi keerukusest lähtuvalt paindlikul moel. Viimase aasta jooksul moodustab 22 protsenti töödest mälestistel tehtud tegevuskava – lihtsaima võimaliku ehitusprojekti alusel, mille on koostanud enamasti tööde teostaja ise. Ehk kohe algava ehitushooaja jooksul võiks veel jõuda teostuseni.

Säilitamine ja arendamine käsikäes

Kultuuripärandi säilitamine ja arendamine on teineteist võimaldavad tegevused. Muinsuskaitseameti ja halduspartnerite aasta jooksul antud 1200 luba töödeks näitavad, et inimeste huvi ajaloolise kinnisvara korrastamiseks on suur ja lahendused on leitavad. Otsetoetuste suurendamise eelduseks on, aga, et juba olemasolev ehitusfond ning selle sees kõrge kultuuriväärtusega hooned tõstetakse prioriteediks.

Mälestiste puhul ei ole küsimus tänase omaniku elujärje parandamises, vaid igavest säilitamist nõudva ülesande täitmises – riik toetab objekti, mitte subjekti ja tagab sellega oma DNA säilimise. Kui lähiaastatel jõuliselt kogunenud remondivõlg ei vähene sama jõuliselt, on mitmed mälu ja identiteeti kandvad paigad hävimisohus. Ka väike igapäevane kadu võib olla oluline sisuline muutus. Hävimisel ja hävitamisel on vahe sees, ja mõlemat tuleks vältida mitte ainult kriisi ajal, vaid ka pikemas plaanis.

Kui paljudel muudel puhkudel sõltub kriisist väljumine paljuski nõudluse ja tarbijate usalduse taastumisest, siis restaureerimises on nõudlus kogunenud aastatepikku ning panuste kasv selle remondivõla likvideerimiseks aitaks tõsta usku nii kriiside möödumisse kui riigi toimetulekusse kultuuripärandiga. Eelarve plaanis on juttu miniatuursest muutusest, millel on tugev ja kauane mõju, sest ainult kultuur ja kultuuripärand teevad Eestist Eesti. 

Toimetaja: Valner Valme

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: