Eesti arhitektide liidu presidendiks valiti Andro Mänd ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1591945020000 | amCalendar}}
Foto: Reio Avaste

Eesti arhitektide liidu üldkogu valis järgmiseks kaheks aastaks endale uue presidendi, kelleks on Andro Mänd. Mänd hakkab otsima lahendusi küsimustele, kuidas vähendada valglinnastumist ning linnaplaneerimisel rohkem arvestada vananeva elanikkonnaga.

Andro Mänd oli ainus kandidaat Eesti arhitektide liidu presidendi kohale ning ERR-ile antud intervjuus kinnitas ta, et tegu on tänamatu ametiga. "Keegi ei ole kunagi su tööga rahul, ei sinu organisatsiooni liikmed, poliitikud ega ka avalik üldsus," sõnas ta ja mainis, et kuna ta varem oli EAL-i asepresident, siis on pooleli mitmed projektid, millega ta soovib jätkata.

"Liidu üks eesmärke on laiendada kliimapoliitika pilti, kui seni oleme Eestis keskendunud hoonete energiatõhususe saavutamisele, mis on ka ääretult oluline, aga see on suurest pildist ainult üks väike tükike," tõdes ta ja mainis, et kui ehitad energiatõhusa maja kuskile valglinnastunud piirdkonda ja pendeldad samal ajal autoga linna vahet, siis sa nullid selle ära.

"Enamasti ühiskond meie tegevustest nii palju ei tea, sest me suudame seda asja suunata ja nõu anda juba enne, kui protsessid hapuks lähevad," kinnitas ta ja tõi välja, et enamasti, kui nende teemad jõuavad meediasse, siis on probleem juba üleval. "Ilmselt meist ongi ühiskonda jäänud kuvand, et me oleme nagu haukuvad koerad, kellele midagi ei meeldi ning õiendavad igal pool."

"Õnneks on Tallinn viimaste aastakümnete jooksul tihenenud, aga kui me võrdleme end teiste Euroopa linnadega, siis me oleme endiselt üsna auklik," selgitas ta ja rõhutas, et linnu tuleb tihendada, eriti olukorras, kus rahvaarv väheneb. "Tõsi, mitte Tallinnas, aga kõik ülejäänud Eesti linnad peaksid hakkama teadlikult planeerima oma linnade kokkutõmbamist, Valga on ideaalne näide, kus poliitilisel tasandil on seda probleemi teadvustatud ja sellega tegeletakse."

Männi meelest on see hea, et arhitektid keskenduvad hoonete energiatõhusaks muutmisele, kuid tulevikus peaks kliimapoliitikaga tegelema laiemalt. Teine probleem, mida Mänd lahendama hakkab, on vanemaealistega mittearvestav arhitektuur ning linnapilt.

"Ühiskond paraku vananeb ja aasta alguses avaldatud statistika järgi on Tallinna pensionäridest seitsmel protsendil juba praegu probleeme oma kodus liikumisega või kodust välja liikumisega," rääkis Mänd "Aktuaalsele kaamerale".

Mitmes nõukogude ajal ehitatud hoones tuleb inimesel liftini pääsemiseks ikkagi treppi kasutada. Tulevikus võiks selliseid lahendusi kindlasti vältida, arvab Mänd. Aga mitte vaid halvasti projekteeritud majad pole vanematele inimestele katsumuseks.

"Kas või see, et sul pole piisavalt pargipinke tänavate ääres, sest paljudel inimestel on probleem kõndida pikki vahemaid ja eks tuleb hakata lihtsalt tegelema lahendustega, mis võimaldavad kohandada meie elamufondi, et inimesed ei jääks oma koju vangi," lisas ta.

Mänd on töötanud arhitektuuribüroodes 3+1, Kavakava, Salto ja Hoov ning osalenud mitmete märgiliste hoonete projekteerimises nagu näiteks Tartu Ülikooli Narva kolledži, Tallinna linnateatri laiendus ning Viljandi, Rapla ja Tabasalu riigigümnaasium. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala ning alates 2018. aastast olnud Eesti Arhitektide Liidu asepresident.

Oma plaanide elluviimiseks on Männil aega kaks aastat. Eesti arhitektide liidu eelmine president Katrin Koov oli ametis neli aastat ehk kaks järjestikkust ametiaega.

Toimetaja: Kaspar Viilup, Merit Maarits

Allikas: "Vikerhommik", "Aktuaalne kaamera"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: