Peeter Vähi: Klaaspärlimängu festival on publikuga leidnud hea ühise keele ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: erp.com

9. juulil algav Klaasipärlimängu festival on juubelihõnguline – 25 aastat Klaaspärlimängu, 250 aastat Beethoveni sünnist ning tinglikult võib tähistada 2500 aasta möödumist Euroopa muusika kõrgkultuuri sünnist. Klassikaraadio saates "Suveduur" oli külas festivali kunstiline juht Peeter Vähi, kes tutvustas üritust lähemalt ning rääkis, kuidas festival oma nime sai.

Sel aastal on põhjust tähistamiseks. "2500. aasta vanuse Euroopa muusika kõrgkultuuri tähistamiseks palusin ansamblit Hortus Musicus, et nad alustaksid oma kontserti kahe väga haruldase Vana-Kreeka hümniga. Beethoveni sünnipäeva tähistame märksa väärikamalt. Võiks lausa öelda, et Beethoveni teema läbib punase niidina kogu festivali. Kavas on mitu temale pühendatud kontserti," rääkis Vähi, kuidas on olulisi tähtpäevi plaanis tähistada.

Näiteks on Beethoveni auks kavas kontsert "Kuupaistesonaat", kus esineb Vene-Kanada päritolu pianist Viviana Sofronitski. "Vaesel ajal võib see tunduda priiskamisena, kuid toome spetsiaalselt kontserdi jaoks Eestisse kolm klaverit – kogu grandioossus on puhtalt autentsuse ja kunsti huvides. Klaverid on erilised, sest on tehtud meistri poolt, kes kopeeris need täpselt Beethoveni enda klaverite pealt. Veel enam, iga klaver on loodud eraldi sonaadi jaoks," rääkis Vähi ja lisas, et erilised klaverid nõuavad äärmiselt täpset käsitlemist ja selleks tuleb instrumentidega kaasa ka nende häälestaja.

Vähi tõdes, et kõik kontserdid on seotud Klaaspärlimängu festivali juubeliga. "Tegelikult oleks juubeli aastal tahtnud veelgi grandioossemalt tähistada, teha suuremale publikule, aga selle suve koroonapandeemiast tingitud piirangud seda ei lubanud. Nii mõtlesime, et laiendame festivali mitte grandioossuse suunas, vaid geograafiliselt. Tartust, festivali keskpunktist, laienesime nii kaugele Ida poole kui vähegi võimalik Eesti piiride raames ja samamoodi ka läände," selgitas ta ja tõi välja, et kontserdid toimuvad näiteks veel Piirissaares ja Saaremaal.

Festival sai alguse hoopiski Pärnust, aastal 1995. "Paljud festivalid liiguvad ja muudavad enda asukohta. Mingil hetkel tundus, et Pärnus ei olnud meie festival enam õige festival õigele publikule. Publiku arv hakkas langema 2000. aastate alguses ja nüüd oleme me väga õnnelikud, et kolisime ümber Tartusse. Siin oleme leidnud publikuga hea ühise keele. Külastatavus on Tartus uskumatult suur, peaaegu kõikide kontsertide saalid on lõhki minemas – mul on selle üle hea meel," kõneles Vähi.

Tänavu on keeruline väliskülalisi esinema saada, kuid Klaaspärlimuusika festivalil on võimalik kuulata muusikuid Jaapanist. "Paar kuud enne festivali algust panime kokku varumängijate pingi ning õnneks tundub, et asendama peame ainult ühe kontserdi kogu festivali kavast," rääkis ta ja lisas, et külalised Jaapanist olid ise nõus kaks nädalat karantiinis veetma, et meie festivalil mängida.

Festival Klaaspärlimäng on oma nime saanud Saksa kirjaniku Hermann Hesse samanimeliselt romaanilt. "Seda nime tegelikult ei pannud festivalile mina. Pärnus toimunud esimesed festivalid kandsid nime Pärnu Raemuusika festival. Mitmed ajakirjanikud ja kriitikud ütlesid "Raemuusika festival – see on justkui klaaspärlimäng" ja kui see ütlus oli paaril korral juba kõlanud, otsustasimegi enda nime ära muuta," rääkis Vähi ja lisas, et nime kasutamiseks pöördusid nad loa küsimiseks siiski ka Hermann Hesse poja poole. "Nii on Klaaspärlimängu festival Hermann Hesse järeltulijate poolt heaks kiidetud."

Klassikaraadio kannab üle 14. juulil toimuvat kontserti, kus esitatakse Beethoveni loomingust inspireeritud teoseid.

Toimetaja: Laura Pärnpuu

Allikas: "Suveduur"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: