Ultima Thule alustas tegevust 33 aastat tagasi. "Tundub justkui esimene esinemine oli alles. Kui mõelda, et see toimus 33 aastat tagasi, siis on see isegi ehmatav. Samas on need aastat olnud sisukad," rääkis ansambli basskitarrist Vaigla.

Vaigla on sündinud Jõgeval. "Lapsepõlve mäletan ma perioodist, kui hakkasin lasteaias käima. Ka minu esimesed muusikalised sammud toimusid seal. Pidin erinevatel üritustel tantsima ja laulma," meenutas Vaigla ja lisas, et tõsisem muusikahuvi tekkis ootamatult. "Ema kutsus mind muusikakooli katsetele. Ma ei saanud üldse aru, et mis muusikakool ja miks. Nii alustasingi Jõgeva muusikakooli eelklassis," meenutas ta.

"Minu käest küsiti, et mis pilli ma tahaksin õppida ja ma vastasin, et kitarri. Kuskil alateadvuses jäi mind kitarri õppimise soov kummitama," kõneles Vaigla, kuid lisas, et muusikakoolis alustas ta alguses siiski klaveri õppimisega.

Harjutamise ja mängimisega pidi Vaigla tegelema palju. "Mul on meeles, kuidas ema pani klaveri peale viis tikku ning ütles, et pean viis korda pala läbi mängima. Iga kord, kui olin pala ära mänginud, võttis ta ühe tiku vähemaks ning kui tikud olid otsa saanud, siis võisin õue minna. Ema ütles mulle: "poiss pea meeles, ühel päeval sa ütled mulle aitäh" ja ühel päeval ma ütlesingi talle aitäh," rääkis ta ja tõdes, et vanemad on siiski targemad kui nende lapsed.

Vaigla tõdes, et ta oli suur Uno Loobi ja Helgi Sallo austaja. "Olin hiljem ka suur Tõnis Mäe fänn. Nendest arenes välja minu armastus popmuusika vastu. Ka välismaa muusika mängis minu arengus oma osa," lisas ta.

Muusik on välja andnud kolm sooloplaati. "Kui ma tegin esimest plaati, siis mõtlesin, et olen endale võlgu, sest olen nii palju mänginud asju, mis mulle endale nii väga ei ole meeldinud. Ma maksin endale võla ja tegin esimese sooloplaadi. Teise plaadi tegemisel mõtlesin, et üks plaat on riiuli peal üksik – peab teise ka tegema. Kolmas sündis seetõttu, et ühel hetkel sai lihtsalt kokku materjal, mille tahtsin helikandjale panna," rääkis Vaigla.

Ansambel Radarisse kutsuti noor muusik siis, kui ta veel Georg Otsa nimelises muusikakoolis õppis. "Uhke tunne oli, et mind sinna kutsuti. Need muusikud sealt ansamblist olid mulle suurteks eeskujudeks," rääkis ta ja lisas, et ansambel Radari laulja Jaak Joala oli tema vastu alati väga viisakas.

Tartu Muusikapäevad olid Vaigla jaoks oluline üritus. Esimest korda võttis ta seal osa koos ansambliga Sirged Vaod aastal 1980. "See ansambel ei esinenud palju avalikult, seega ei olnud ka tuntud. Tartu Muusikapäevadel läks esinemine meil hästi ja me saime selle eest ka kiita," meenutas ta.

Teist tööd on Vaigla teinud kolm päeva, kui oli noorena Kolhoosis. "Sellega minu muu töö ka lõppes. Hakkasin varakult Jõgeval bändi tegema ja minu esimene honorar, mille saime Jõgeva Kultuurimajas esinemise eest, oli 80 kopikat," kõneles ta.

2012. aastal andis Raul Vaigla välja õpiku ja DVD "Kuue kuuga bassimängijaks". "Õpiku pealkiri tuli tegelikult rohkem sellest, et Nõukogude ajal olid raamatud "Kuue kuuga trollijuhiks" – sealt tuli ka nimi. Kuu kuuga võib bassimängijaks saada küll, kuid üldiselt on kõik kinni ikkagi tahtmises. Pilli õppimine on väga idividuaalne tegevus," ütles Vaigla.

Möödunule tagasi vaadates mõtleb Vaigla pigem helgematele momentidele. "Kui on raskemad ajad, siis tuleb mõelda, et muusika tegemine annab nii palju positiivset emotsiooni ja see korvab kõik. Kui saad oma muusikat teha ja sul on, kellele seda mängida, siis on kõik hästi."