Wimbergi luuletus. Venekeelsete inimeste suvepäev
Luuletaja Wimbergi vaatluste tulemused luulekroonikas.
Venekeelsetel inimestel ei ole maakodusid,
sest neil ei ole Eestis nii pikki juuri
läbi aegade. Aga neil on suvilad ja
kui on ilus suvepäev, siis nad lähevad
suvilasse. Suvila on linnast väljas ja sinna
sõidetakse ilusate autodega, täpselt
samasugustega, nagu sõidavad oma
maakodudesse eestikeelsed inimesed.
Venekeelsed mehed muudkui ehitavad
oma suvilat suuremaks ja mugavamaks,
teevad mõnusa grillinurga ja tünnisauna,
terrassi sauna ette, venekeelsed naised
aga kannavad hoolt, et oleks väike
kasvuhoone ja peenra peal maasikaid.
Kui vaja, siis võib venekeelne naine
täpselt samamoodi seina värvida, nagu
venekeelne mees või eestikeelne mees,
aga venekeelne mees eriti köögis
sibulat ei lõigu. Venekeelsetel meestel
meeldib käia remondipoes ja venekeelsed
naised räägivad palju sellest, mida huvitavat
nad on kuskilt netipoest leidnud.
Venekeelsed lapsed tahavad muudkui
telefonis istuda, vaadata YouTube'ist
venekeelsete juutuuberite videosid, või
loovad lõputut Minecrafti-maailma.
Venekeelsed inimesed joovad teed
ja paljud venekeelsed mehed libistavad
keset päeva õlut. Venekeelsete inimeste
suvilas on ikka paar kassi ja mõni koer.
Venekeelsed inimesed kasutavad sõnu
nagu "tak", "znatšit", "nafik" ja "blin".
Siis lähevad venekeelsed inimesed mere
äärde, sest neile meeldib supelda. Talvel
käivad nad spaades ja veekeskustes.
Mere ääres saab saunalinal vedeleda ja
paar korda meres käia. Siis minnakse
suvilasse ja hakatakse grillima. Oo,
grillima! Oo, grillilõhnad! Venekeelsed
lapsed panevad liha peale alati palju
ketšupit, ja kui liha on söödud, siis on
soojal suvepäeval venekeelsete inimeste
laual kindlasti suur arbuus. Oo, arbuus,
ehk "arbuzik", nagu nad ise ütlevad.
Kui meres on käidud ja šašlõkk söödud
ja arbuus samuti, siis sirutavad
venekeelsed inimesed ennast laua taga
mugavamalt välja ja lobisevad tükk aega,
elust ja tööst ja sellest, mida keegi tegi,
või kuidas kellelgi välismaal läheb,
või mis plaanid sügisel on, või mida
arst ütles, või kuidas lapsed kasvavad.
Lastel saab selle ajaga ikka suur
lahmakas Minecrafti-maailma loodud.
Ja siis hakkavad venekeelsed inimesed
sauna peale mõtlema. Saun kütte!
See saun saab olema hästi kuum ja
sealt käiakse palju kordi õue peal
ennast jahutamas ja vette hüppamas,
aga kui on tünnisaun, siis saavad kõikk
sinna koguneda, see trumppab isegi
Minecrafti-maailma üle, seepärast on
lapsed ka seal ja joovad oma mojitot,
tundes rõõmu, et on suvi, soe ja suvila,
kus saab seda kõikke teha. Pärast sauna
sätivad lapsed ennast sisse juba toas
teleka ees, nad on pisut väsinud.
Suured venekeelsed inimesed aga
istuvad aiatoolides või terrassil
või rõdul ja joovad teed. Päevased
jutud ei ole lõppenud, sest kas siis
jutud üldse lõpevad kunagi ära.
Kassid lösutavad kõrval rahulolevalt.
Varsti hakkavad venekeelsed suured
inimesed ütlema venekeelsetele lastele
selliseid sõnu ja fraase nagu "spat para",
"zubki tšistit" ja "sladkih snov". Laskub
mahe õhtuhämarus, kuu on kuuse taga.
Suured inimesed veel ajavad juttu
ja joovad teed ja siis lähevad ka magama.
2020
Toimetaja: Laura Pärnpuu