Sel aastal ilmunud uus luulekogu "Hõbehundi laulud" tekstid on luuletaja sõnul valdavalt kirjutatud 2019. aastal. "Tekstid on täiesti värsked. Alguses sattusin nalja pärast riimis kirjutama, kuid siis tuli neid rohkem ja lõpuks valmis neid terve kogu jagu," kõneles Afanasjev ja lisas, et kogust leiab ka mõne päris vana teksti.

Ilmunud luulekogu on inspireeritud lauludest. Välja on toodud Tõnu Trubesky, Mait Vaik, Allan Vainola, Hando Runnel, Doris Kareva ja Vennaskond. "Luuletus ei pea tingimata lauldav olema. Olen palju kirjutanud vabavärssi ja tegelikult on mul mingi rütm ka seal sees. Lõppriim on kõige kindlam viis, kuidas meelde jääda – me oleme harjunud lõppriimiga asju memoriseerima. Laulus on lõppriim samuti kindlalt töötav osa," selgitas Afanasjev ja lisas, et luule ja laulu piir on paiguti hägune.

Luuletaja on mõningaid luuletusi oma uuest kogust esitanud ka ansambliga. "Ma tahaksin olla natukene rohkem muusik kui kirjanik, kuid mul on see häda, et ma ei pea eriti viisi ja mängin kõiki pille, mis ette satuvad, kuid mitte ühtegi eriliselt hästi," rääkis ta ja lisas, et enda lugudele sõnade tegemine on hoidnud riimimaailma tema jaoks mingil viisil aktiivsena.

Tartu NAKist on välja kasvanud mitmeid laulvaid luuletajaid. "See traditsioon on jõudnud sinna, et Tartu NAK on nakatanud Tõnu Õnnepalu viimast raamatut, kus olid samuti riimid sees. Tartu Noorte Autorite Koondis on rühmitus, mille omapäraks on just riimis luuletuste tegemine," rääkis Afanasjev Tartu NAKist, kust on välja kasvanud näiteks Aapo Ilves, Contra ja Kristiina Ehin.

"Hõbehundi lauludest" tuttav Hõbehunt tuli luuletaja sõnul tema vabavärsilisse teksti sisse kujundina. "Ma kunagi ei tea lõpuni, mida ma kirjutan ja mida need kujundid tähendavad. Kindlasti on Hõbehunt haruldane ja muinasjutuline tegelane, keda kohtad korra elus, lased käest ja jääd kogu eluks igatsema. Samas võib see olla ka vaimuseisund – ajad oma Hõbehunti taga, kuniks saad aru, et oled ise Hõbehunt," tutvustas luulekogu tegelast luuletaja.

Käsitööoskust rütmi ja riimi alal on Afanasjev õppinud praktiseerides. "Olen tellimuse peale kirjutanud laulusõnu ning teinud vähesel määral küllaltki karmi tööd – inglise keelest laulusõnu eesti keelde tõlkinud," rääkis ta ja lisas, et rütmi pärast ta ei muretse, sest ta on täheldanud, et väga hästi toimivad ka tekstid, mille silpide arv on täiesti mööda ja varieerub igas suunas. "Ilmselt viibin vabavärsi ja riimi vahelises maailmas."

Afanasjevi looming "Serafima ja Bogdan" võeti hästi vastu ning õige pea valmib sellest ka lavastus. "Tuntust kogusin ma sellega tõesti, kuid ega kõik seda ikka ei tea. Üldiselt kirjutan ikkagi enda jaoks, sest inimesi on palju ja ma siiralt ei usu sellesse, et saab hoolega lihvida ja hoida publikut kogu aeg meeles ja siis juhtub midagi väga hästi – mitte keegi ei saa 100% kindel olla, kas mingi asi on hitt või mitte," sõnas ta.

""Hõbehundi lauludest" pole palju kuuldud, sest ta jäi koroonasse. Küll aga kirjutasin sellel ajal lõpuni romaani, mis ilmub tuleval sügisel. Kõige lühemal viisil öeldes kõneleb minu uus romaan progressist, kuid veidi pikemalt öeldes räägib see inimestest, kes on progressi mootorid aga teistpidi nagu inimesed ikka oma psühholoogiliste vastuoludega. Võib-olla räägib see raamat hoopis maailma valitsemisest," tutvustas peagi ilmuvat teost Afanasjev.