Näituse ''Kuhu me lähme?" autorid: iga küüditamise ja põgenemise lugu on erinev ({{contentCtrl.commentsTotal}})

ARS-i kunstilinnaku projektiruum avas Eestist põgenenute ja küüditatute mälestustel põhineva näituse ''Kuhu me lähme?''. Näituse autorite sõnul õppisid nad inimeste lugude kohta seda, et erinevaid küüditamise ja põgenemise lugusid on sama palju kui on inimesi ning iga üksik lugu võib inimese elu jooksul tema jaoks ka muutuda.

Näitus põhineb 1949. aastal lapsena Siberisse küüditatute ja 1944. aastal lapsena Eestist põgenenud seitsme naise mälestustel. Näituse autorid Triin Kerge ja Aksel Haagensen märgivad, et see on ka viimane generatsioon, kes on ise neid sündmusi läbi elanud ja oskab neist rääkida.

''Näituse keskmes on küll laste perspektiiv, aga me oleme näitusel välja toonud ka emade ja järeltulijate põlvkonna. Väga oluline ongi rõhuda sellele, et tegelikult me oleme kõik nende lugudega seotud. Me kõik teame kedagi, kes oli küüditatud, kes põgenes metsa, kes põgenes Eestist ära. Meil kõigil on need lood," rääkis Kerge "Aktuaalsele kaamerale".

Üks nendest naistest oli Haagenseni vanaema, kes põgenes 40. aastatel Rootsi kaudu Austraaliasse. "Näitusel saab ta kajastatud lühifilmi kaudu ja kangaste kaudu, mille ta 80. aastatel kujundas. Nad põgenesid perega, ta oli siis 8–9-aastane, nad põgenesid kalapaadiga Rootsi ja 4–5 aastat hiljem läksid
edasi Austraaliasse.''

Autorite sõnul on oluline mõista, et iga küüditamise ja põgenemise lugu oli erinev ning mitmekihiline.

''Ma õppisin nende lugude kohta seda, et neid lugusid on nii palju kui on inimesi. Pole ühte ühtset põgenemise või küüditamise narratiivi ja see narratiiv ning lugu võib ka inimese isiklikus ajaloos muutuda," sõnas Haagensen.

 

Toimetaja: Merit Maarits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: