Virgo Sillamaa Eesti muusikast suurtel platvormidel: enamus artiste ei teeni digikanalites midagi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Paides algas Arvamusfestival.
Paides algas Arvamusfestival. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Maailma muusikatööstus on liikunud suurtele digiplatvormidele nagu Spotify, Deezer, YouTube ja teised. Eesti muusikud seisavad valiku ees: kas minna kaasa platvormide tingimustega või riskida jääda nähtamatuks. Millised on Eesti muusika ellujäämisvõimalused ja potentsiaal globaalsel muusikaturul – selle üle arutlesid arvamusfestivalil digikultuuriaasta juht Martin Aadamsoo, Music Estonia juht Virgo Sillamaa ja Universal Music Baltic Eesti juht Kaspar Koppel.

Üldiselt teavad inimesed Eesti muusikaga digikultuuris toimuvast üsna vähe. "Näiteks ei teadnud mina, et ühte Eesti lugu on Youtube's kuulatud üle 350 miljoni korra," ütles Aadamsoo ja Sillamaa lisas, et veelgi huvitavam on see, kui paljud nendest kuulajatest tegelikult teavad, et antud pala on seotud Eestiga.

"Kõneledes teemast, et kui palju me teame Eesti muusika tarbimisest digikanalites, siis tõepoolest tegelikult tervikuna me palju ei tea. Artist küll ise näeb ja saab ülevaate, kui palju tema lugu on kuulatud ja mis riikidest seda tehtud on. Neid andmeid näeb ta näiteks Spotify ja Apple Music platvormidelt, kui ta muusika seal üleval on," rääkis Sillamaa ja rõhutas, et tervikpilti on isegi artistidel endal keeruline saada.

Keeruliseks teeb tervikpildi saamist olukord, et andmed on erinevate eraettevõtete käes. "Lõpuks jõuame ka kontseptuaalsete küsimusteni – mis asi on Eesti muusika. Lihtne on seda teada siis, kui kõik looga seotud osapooled on Eestist. Keerulisem on aga sel juhul, kui näiteks laulja on Eestist, kuid produtsent ja viisikirjutaja on pärit hoopis teistest riikidest – sellisel juhul on keeruline kehtestada, mis riigi looga on tegemist," lisas Sillamaa ja rõhutas, et seetõttu on raske nendele platvormidele õigeid küsimusi esitada.

Koppel nõustus, et tervikpilti kõikide artiste kohta on keeruline koguda ning lihtsat lahendust kõnealusele probleemile ei paista. "Meie, Universal Music Baltic'us, saame infot enda artistide kohta, kuid teiste infot me ei näe," sõnas ta.

Plaadid on muusikatööstuses kaduv nähtus ning kuulamine toimub voogedastusplatvormidel, kus Koppeli sõnul teenivad artistid väga varieeruvat tasu. "Mõned artistid teenivad kõnealustelt platvormidel täiesti arvestatavat tasu, kuid on ka neid, kes plaadimüügi kadumise poolt sellega veel ei kompenseeri," rääkis ta ja lisas, et tema arvates peaks artist olema igal platvormil kuulajatele saadaval.

Sillamaa lausus, et enamus artiste siiski digikanalitest midagi ei teeni. "Teatud mõttes tundub meile, et see on digikanalite loodud ebaõiglus. Samas on kogu aeg olnud nii, et vähesed teenivad palju ning enamus ei teeni mitte midagi. Kui kunagi oli nii, et vähesed jõudsid plaadilepinguni ja said oma muusika kuulajateni viia, siis tänapäeval suudavad oma muusikat salvestada palju rohkemad ja ka need, kellel plaadileping puudub," kõneles ta.

Koppel rõhutas, et digiplatvormid ebaõiglust tekitanud ei ole, vaid on hoopis olnud suure probleemi lahendajateks. "Enne selliseid platvorme levis piraatlus ning artistid kaotasid palju oma tulust. Nüüd on voogedastusplatvormid selle mure lahendanud," kinnitas Koppel, et digiplatvormid on pigem olukorra parandajateks.

Universal Music'l on Eestis palgal ligikaudu kümme artisti. Koppel tõdes, et nende palgale võetakse artistid, kellel on potentsiaali olla edetabelite tipus. "Meie jaoks on väga oluline artisti üldine potentsiaal, mitte ainult see, millist muusikat ta teeb. Artisti puhul vaatame kogu komplekti, kuhu kuulub ka digimaailmas hakkamasaamine," rääkis Koppel ja lisas, et kuna nende palgal olevad artistid on pigem noored, on nad digimaailmas väga pädevad.

Music Estonia juht Virgo Sillamaa tõdes, et nende töö artistide aitamisel digimaailmas kindlasti ebaõnnestunud ei ole. "Tuleb vahet teha, mida saab artist teha ise ja mida saab teha Music Estonia. Peaksime mõtlema ka sellele, et mis asi üldse on edulugu – tihti on kuulda, et edulood oleks justkui need, kellest kirjutavad UK muusikakriitikud ja USA laiatarbemeedia, näiteks Lady Gaga või Arvo Pärt. Tegelikkuses on ka latvade all elu," kõneles ta.

Eesti muusikamaastikule on tõusnud ka teine probleem – vanema muusika keeruline kättesaamine. "Koroonakevade ajal avastasin, et Eesti vanemat muusikat on peaaegu võimatu kuulata, sest neid ei eksisteeri digiplatvormides ja enam ei saa osta ka nende plaati," lausus Aadamsoo. Koppel kommenteeris, et selle probleemi juures on põhiline küsimus õigustes. "Keegi ei saa neid lugusid lihtsalt üles laadida ja nendega raha teenida, kui neil puuduvad selleks õigused."

Toimetaja: Laura Pärnpuu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: