"Aktuaalne kaamera" käis Ado Vabbe ülevaatenäitusega tutvumas
Kumus avatakse juba reedel Eesti esimese avangardisti Ado Vabbe põhjalik ülevaatenäitus "Ado Vabbe. Wunderbar".
Kui kunstnik Ado Vabbe enam kui sada aastat tagasi oma esimeste töödega publiku ette ilmus, pani see tõsiseid kunstiteadlasi mõtlikult kukalt kratsima, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Kuraator Mary-Ann Talvistu ütles, et kui kohe alguses näitusele tulla, löövad pahviks tema esimesed teosed. "Nendega ta 1914. aastal astus noor-Eesti kunstinäitusel ka üles esmakordselt Eestis, mis on need parafraasid," ütles Talvistu.
II maailmasõja ajal hävis tulekahjus Vabbe ateljee koos varase perioodi töödega, millest osa säilis vaid tänu kunstikogujatele. Tänu erakogudele saab näitusel mõningase ülevaate ka kunstniku noorpõlve töödest.
"Samas on huvitav seik tema elust, et ta 20-ndate lõpul loobus näitustel esinemisest. Juba tema eluajal polnud tema töid näitustel palju näha, aga ta muutus legendaarseks õppejõuks kunstikoolis Pallas," rääkis Talvistu.
Vabbe loomingus leiab vihjeid teda tugevalt mõjutanud rännakutele, nagu 100-päevane Itaalia reis, või Müncheni periood, kus ta tutvus ka abstraktse kunsti rajaja Vassili Kandinsky ning rühmituse Sinine ratsanik loominguga.
"Ta ise on meenutanud kuidas ta Münchenis Kandinskyl külas käis ja teda oma ateljeesse kutsus ja maininud, et teatavaid mõjutusi ta talt sai. Aga Vabbe oli analüüsija, tal oli vaja kõik läbi seedida, et siis oma loomingusse panna," lisas Talvistu veel.
Kevadine koroona seadis piirid ette ka muuseumide võimalustele teoseid välismaalt laenata, siiski on väljas üks mastaapne töö, mis jõudis siia väljaspoolt Eestit.
"Me oleme väga rõõmsad, et meil õnnestus saada siia näitusele erakogust pärit Saalomoni ülemlaul pärgamendil, mille lõid koos kunstiajaloolane Julius Genss kes kirjutas teksti kalligraafiliselt pärgamendile ja millele Ado Vabbe lõi fantastilised illustratsioonid," lõpetas Talvistu.
Näitus "Ado Vabbe. Wunderbar" peaks Kumu kolmanda korruse kunstisaalis olema avatud kuni jaanuari lõpuni.
Toimetaja: Aleksander Krjukov