Veiko Tammjärve vaimustas Kromanovi ekraniseeringut läbiv noir-õhustik ja salapära. Raamatu luges kunstnik läbi alles pärast seda, kui hakkas koomiksit üles joonistama. "Filmis inspireeris mind eelkõige kogu see õhkkond," ütles ta ERR-ile ja lisas, et filmikaadrid tundusid hästi koomiksipärased. "Mõte läks sinna, et tuleb sellest ise koomiks teha."

"Protsessi alguses otsisin päris pikalt oma joont, seda joont, mis annaks koomiksi sees filmi õhustikku," kinnitas ta ja tõi välja, et talle meeldib väga mulle see sünge ja tume õhustik, mille ta saavutas. "Selle häälestamine võttis aega."

"Ma teadlikult vältisin filmikaadrite ümberjoonistamist ja filmi tegevuskäigu kujutamist," tõdes Tammjärv, lisades, et sellisel juhul oleks see raamat väga igavaks jäänud.