Rael Artel: lihtsad ideed jõuavadki Eestisse palju hiljem
Baltimaade kontekstis on tegemist unikaalse projektiga, maailma mastaabis on selliseid keskusi päris palju, rääkis Rael Artel Sirbis. Kadri Laas-Lepasepp intervjueeris Paljassaarele rajatava töökodade kompleksi Naked Island asutajaid Rael Artelit, Bruno Kadakut, Flo Kasearu ja Tõnu Narrot.
Paljassaarele rajatavat töökodade kompleksi Naked Island võib pidada Eesti üheks suuremaks eraalgatuslikuks kunstitaristu arendusprojektiks. Ligi 1300 ruutmeetri suuruses töökojahoones, mis avatakse 2021. aasta kevadel, ootavad kasutajat mitmesuguste tehniliste võimalustega töölauad, täisfunktsionaalne metalli- ja puidutöökoda, professionaalne värvikamber, välitööala ning mitmeotstarbeline projektiruum. Korraldatakse koolitusi ja loomeinimesed saavad kasutada ka meistrite teenuseid. Eesmärk on luua terviklik kompleks, kus igasuguse idee saab teostada lõpuni. Kohtusin Naked Islandi asutajate Rael Arteli, Bruno Kadaku, Flo Kasearu ja Tõnu Narroga, et uurida, miks nad pidasid Naked Islandi projekti vajalikuks ja mida see nendele tähendab.
Olete loomeinimestena kõik tihedalt kunstivaldkonnaga seotud, kuid siiski eri nurga alt. Kindlasti on teil Naked Islandiga omad eesmärgid, plaanid ja vajadused. Palun rääkige, mida tähendab teile Naked Island ja miks te seda teete.
Tõnu Narro: Naked Island on töökodade kompleks. Äratundmine, et sellist kohta on vaja, tuli suheldes loomeinimestega, kes soovisid paljusid asju teha, kuid minu stuudioruum oli väike, head tingimused puudusid. Oli selge, et toimiva töökoja järele on suur vajadus. Sellise projekti puhul on tähtis luua toimiv unistuste töökoda. Töökoda, kus koos teistega saab lahendada põnevaid ülesandeid.
Bruno Kadak: Naked Islandi idee sai alguse siis, kui sattusime aastaid tagasi ühe laua taha asju arutama. Piisas ainult ühest sõnast ja nii see idanema läks. Oleme kõik töötanud õppejõuna, oleme kunstnikud, pea- ja alltöövõtjad ning seega leidsime kiiresti ühise keele. Otsus osta hoone, kuhu Naked Island rajada, tuli idee väljakäimisest juba kuu aega hiljem. See oli aastal 2016. Otsekohe olime jõudnud meeldiva äratundmiseni, et sobime seda projekti koos vedama. Mul on ääretult hea meel, et meil on kokku tulnud niivõrd tugev tiim.
Flo Kasearu: Esmase idee lükkas käima meie oma vajadus. Brunol oli Tallinnas stuudiot vaja, Tõnu vajas paremaid töötingimusi ning minul pole siiamaani oma stuudiot. Olin käinud mitut stuudioruumi vaatamas, kuid sobivat ei leidnud. Selle peale tekkiski mõte, et kui renditavad ruumid ei sobi, siis tuleb ise teha. Meie vajame paindlikkust, näiteks võimalust mõne projekti tegemiseks laieneda õuealale.
Rael Artel: Naked Island on eelkõige võimalus teha midagi väga suurt, teistsugust ja põnevat, mille täit potentsiaali me praegu veel võib-olla ei tajugi. Loomulikult on füüsiline ruum, unistuste töökoda ja praktilised lahendused kunsti- ja disainivaldkonnas töötajale tähtsad, kuid selles projektis näen just nimelt võimalust teha midagi täiesti uut ja unikaalset. Üritan ka teoreetiliselt määratleda, kuidas hoonest ja sellest, mida seal tehakse, üldse mõelda ja rääkida. Kõik etapid – äriprojekt, megahanked, ehitusperiood, teenusedisain, kasutajate kaasamine – on põnevad olnud, loodetavasti seda põnevust jätkub.
Kadak: Oleme need neli aastat kasvanud koos selle projektiga ja kogu aeg saanud teada midagi uut. See, kust idee algas ja kuhu praeguseks jõudnud oleme, on eri asjad.
Narro: Praeguseks on oma töökoda selle projekti juures väike osa. Maja tervikuna on juba tähtsam kui see, et saame endale stuudiod või töökojad. Protsess on laienenud suuremaks ja võimsaks.
Peatungi korraks tiimil. Olete varem koostööprojekte teinud ning kõigil teil on selle kõrval eraldi palju toimumas: näitused, uued teosed ja teised projektid. Kuidas te olete oma Naked Islandi tiimi üles ehitanud? Kas on juba välja kujunenud, kes mille eest vastutab?
Artel: Määrasime need rollid EASile esitatud äriplaanis ja suuresti on see nii ka jäänud.
Kadak: Valikud said tehtud ka varasemast kogemusest. Kuna Raelil on varasem (projekti)juhtimiskogemus ja dokumendihaldusoskus, siis EASiga suhtlus, aruandlus ja äriplaani temaatika on tema peal. Tõnu on tehniliselt tugev, oskab lugeda jooniseid ja suhtleb ehitajatega. Flo aitas teha küsitlusi, kliendiuuringuid, tegeleb EASi protokollide ja hinnapakkumise hankimisega ning kodulehega.
Artel: Bruno haldab Naked Islandi finantside poolt.
Narro: Üldjooned on meil seega paigas, kuid tekkinud on suur hulk küsimusi ja teemasid, mida peamegi lahendama koos. Aeg-ajalt peaks tegema koosoleku, kus arutada, millised on kõik järgmised vajalikud koosolekud. Praegu on hoog sees ja neljakesi ühiselt vastutades haarame endale juba hoo pealt ülesandeid, sest teame, et probleemid lihtsalt peavad lahendatud saama.
Kadak: On väga hea, et meil on erinevad tugevad küljed, ja seega sobime hästi kokku. Kuna tunneme üksteist juba kaua, siis on ka see suur tugevus, et teame üksteise tugevusi ja nõrkusi.
Kasearu: Mina näiteks ei võta seda oma kunstiprojektina. See on täiesti eraldi asi, kus ma vastutan omanikuna ka raha eest. See kõik toimib teistmoodi kui mu kogu ülejäänud kunstipraktika. Selle kaudu ka õpin ja arenen. On väga hea, et oleme erinevad, sest siis me ei dubleeri tehtud tööd ja võetud ülesandeid. Ainult nii jaksame seda teha.
Kas olete ka selle peale mõelnud, et kui kompleks valmis saab, kuidas ise sellega seotuks jääte? Kas jääte Naked Islandi töötajaks või palkate juurde meistreid?
Kadak: Mina tahan olla nõukogu liige, kes tuleb kord kuus kohale ja vaatab, mis on tehtud ja mis on valesti. (Naerab.)
Narro: Selle küsimuse peab tõenäoliselt poole aasta pärast uuesti küsima. Oleme praegu ehitusfaasis, kus seinad vaikselt kerkivad, ning järgmine faas algab talvel, kui hakkame korralduslikku poolt paika loksutama.
Kadak: Kindlasti tuleb tööle võtta Naked Islandi tegevjuht, kes vormib seda asutust oma näo järgi. Praeguses faasis nelja omanikuna panustame oma aega, raha ja oskusi, kuid edaspidi soovime tööle võtta inimese, kes Naked Islandi tööd juhib. See on omamoodi väljakutse, et maja hakkaks iseseisvalt tegutsema ega segaks meie isiklikku tööd. Kui mõni meist tahab seal majas töötada, siis ka see on võimalik.
Kasearu: Kindlasti peame puidu- ja metallitöökotta palkama meistrid.
Narro: Kindlasti on meil vaja värsket verd, sest siiamaani on see olnud üks pikk maraton ja vajame ise ka puhkust.
Kui rääkida nüüd hoonest endast, siis teie viimasest teatest lugesin, et ehitus käib ja varsti kerkivad ka seinad. Ligi 1300 ruutmeetri suuruses töökojahoones hakatakse kevadest pakkuma koolitusi ja meistriteenust. Esimesed koolitused Naked Islandi nime all toimuvad juba sel sügisel. Kus te neid korraldate ja miks juba nüüd?
Artel: Praegused koolitused toimuvad valmiva Naked Islandi kõrval asuvas hoones, kus tegutseb Bruno skulptuurikoda Tormis Disain. Esimesed koolitused toimusid tõesti juba oktoobri alguses, kalender on tihe ja tegevust jätkub detsembri alguseni. Otsustasime koolitustega alustada varem, et avalikkust Naked Islandi olemasolust teavitada, õpetada oskusi iseseisvaks tööks töökodades ning valmistada ka ennast ette koolituste korraldamiseks. Ühistöökoda, paindlikult renditavad töölauad ja masinad on ka kunstiavalikkusele uus unikaalne teenus, mis turule tuleb. Võtame praegust koolitustegevust kui maja avamiseks ettevalmistavat faasi. Oleme ka ise põnevil, et teada saada, keda see kõnetab, millistest oskustest on puudu, millised on ootused nendele teenustele ja kui palju me saame ootustele vastu tulla. Seda peaksidki lähikuud näitama.
Kadak: Oli selge, et me ei soovi maja valmis ehitada ning siis oodata ja vaadata, kas ja kuidas töö käima läheb. Me vastutame isiklikult ja mõtleme pidevalt, kuidas saaks juba varem alustada, plaanidest rääkida ja tegevusse asuda.
Peale koolituste hakatakse Naked Islandis pakkuma väga palju muid teenuseid. Nende seas on näiteks meistrite abi kasutamine, ruumide, töökodade ja seadmete rent, stuudiote lühiajaline kasutamine. Kellele need teenused peamiselt mõeldud on?
Artel: Sihtgrupp on loomeettevõtjad, kunstnikud, disainerid, rakenduskunstnikud. Meie kõrvale tuleb filmilinnak, kellel oma territooriumil töökojaruumid puuduvad, restauraatorid, käsitöölised, arhitektid. Kindlasti on veel sihtgruppe, kelle peale me praegu ei oskagi mõelda. Praeguste koolituste puhul on välja joonistunud see, et osalejate hulgas ei näe me kuigi palju kujutavaid kunstnikke. Muus osas on kogemus veel liiga väike, et põhjapanevaid järeldusi teha.
Kasearu: Kindlasti ei piira me Naked Islandi kasutajaskonda kunstivaldkonnaga. Ootame huvilisi, kes soovivad midagi uut õppida. Tahaksime koolitada kõik eestlased keevitama, pronksi valama ja puidutööd tegema.
Artel: Selle lühikese koolituskogemuse põhjal, mis mul praegu on, võin järeldada, et rohkem ollakse huvitatud lühikestest kiire sissejuhatusega koolitustest, et selgeks saada esmased töövõtted ja/või masina käsitsemise oskused. Sellelt pinnalt saab igaüks omal jõul edasi liikuda. Koolitused, mida praegu korraldame, on mõeldud algajale ja on praegu väga hästi toiminud. Mida aeg edasi, seda rohkem kursusi läbitakse ja neile saame pakkuda iseseisvaks tööks ruume ja seadmeid.
Mina olen ka aru saanud, et peale loomeisikute saavad teie teenuseid kasutada kunstiasutused, muuseumid ja teised institutsioonid.
Kasearu: Absoluutselt.
Kadak: Juba mõnda aega on nii, et kui näeme kedagi mõnest muuseumist, näituseasutusest või muust sellelaadsest institutsioonist, siis räägime neile Naked Islandis tekkivatest võimalustest. Enamjaolt ollakse meeldivalt üllatunud, muuseumid võivad saata oma meistrid meie majja, kus nad saavad abiteenuseid juurde osta, ning tulemuseks on terviklik teos või näituselahendus.
Kasearu: Naked Islandi ruumid on mõeldud ka väliskunstnikele, kes tulevad Eestisse oma projekti teostama, kuid neil ei ole püsivat stuudiot. Ühes hoones saab kõik vajalikud etapid teose valmimiseks läbi käia ja uksest väljubki juba terviklik teos või objekt.
Kadak: Meil on meistrid, kes on harjunud tegema just eriprojekte. Oleme ise ka erilised fanaatikud, kes tahavadki eriprojekte teha.
Artel: Naked Islandi teenused on tasulised. Toetus ja laen võimaldavad kompleksi valmis ehitada, kuid töökodade käigus hoidmine nõuab maksvaid kliente. Ka EAS on omalt poolt meile seadnud väga konkreetsed raamid: teenused, mida pakume, peavad olema turuhinnaga ja demokraatlikul alusel võrdselt kättesaadavad kõigile soovijatele. Ei tohi olla huvigruppide eelistamist ega diskrimineerimist.
Kunstivaldkonnas on pidevalt juttu koostöö tugevdamisest ja mõnevõrra ka konkurentsist. Millisena näete oma erinevust või tugevust näiteks Arsi kunstilinnaku, Valge Kuubi töötoa ja näituseasutuste kõrval?
Narro: Kui konkurentsist rääkida, siis Naked Island on täiesti unikaalne projekt. Meie suur pluss on ruumid, mida kuskil mujal ei ole, näiteks värvikamber, sisustusega töökojad, metallitöökoda ja puidutöökoda. Mujal on küll ruume, kuid enamjaolt ilma tööriistadeta. Arsi eripära on keraamikatöökojad ja selles täiendame teineteist. Konkurents meie meelest ei karju, pigem võiks seda rohkem olla.
Kadak: Üldiselt mulle konkurents kui selline meeldib, sest see hoiab heas sportlikus vormis. Kõike ei peagi ise tegema, midagi võime ka partneritega koos teha.
Narro: Arsiga näiteks on meil väga põhjalik koostöö ja ka minu enda töökoda on praegu seal. Põhimõtteliselt täidan praegu Arsis sama rolli, mis mul on Paljassaarel.
Kui minna tagasi teie nelja aasta eest vajadusest tekkinud idee juurde, siis kas olite midagi sellist mujal juba märganud? Kas Naked Islandi töökodade kompleksi taga on olnud ka kogemused välisriikidest, mõned eeskujud samalaadsetest keskustest?
Artel: On küll näiteid. Oleme ka mõnda neist külastanud. Näiteks Berliinis käisime sealse kunstnike liidu analoogilises töökojas. Skaala ja dimensioonid on küll teised, kuid visiit sinna oli äärmiselt huvitav ja õpetlik. Näiteks toetab sellise töökeskkonna toimimist Berliini linn, mis on ise huvitatud, et kunstnikkond linnas tegutseks. Samuti olen jälginud sellesarnaseid kohti Londonis ja Kopenhaagenis. Eestis, Baltimaade kontekstis on tegemist unikaalse projektiga, maailma mastaabis on selliseid keskusi aga päris palju tehtud. Tihti jõuavad lihtsad ideed Eestisse palju hiljem.
Kadak: Meil on lähiregiooniga võrreldes ka hinnaeelis. Rootsist ja Soomest tulles on Eestis sellise töökodade kompleksi kasutamine kordades odavam kui nendes riikides. Samuti on meistrite puudus. Ka see annab meile eelise.
Naked Island on üks suuremaid eraalgatuslikke kunstitaristu arendusprojekte, mille maksumuseks on ligi 1,5 miljonit eurot. Naked Islandi töökojakeskkonna loomist ja seadmete soetamist toetab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) Euroopa Regionaalarengu Fondist. Kuna taristutoetusi antakse Eestis kultuurile äärmiselt harva ning mainitud toetusvoorud on juba lõppenud, siis millised olid põhitingimused selle toetuse saamiseks? Miks te arvate, et just see projekt osutus rahastamise vääriliseks?
Artel: Miks meie? Sest meil oli lihtsalt nii hea ja oluline projekt, mis avaldab kogu kultuurivaldkonnale väga tugevat mõju. Kunstiteose ja loovobjekti loomise ahelas on alates järgmise aasta kevadest kõik lüngad täidetud. Projekt on suure mõjuulatusega ja paljudele vajalik.
Kasearu: EASi avatud konkurss pani meid ka suuremalt ja julgemalt mõtlema. Tänu sellele julgesime nii suurelt planeerima hakata. Kirjutasime väga põhjaliku projekti, sest võtsime asja tõsiselt ette. Oluline oli ka koos taotlema minna. Oleme nii erinevate oskuste ja taustaga, kuid projektile on see ainult kasuks tulnud. Projekt on tugev selle poolest, et me ei tee midagi, mille puhul me ei tea, kas seda kellelegi vaja ka läheb.
Artel: Ka teised rahastatud projektid olid sellised, mille tulemust hakkavad kasutama paljud loovisikud. Oluline on lai auditoorium ja palju kasusaajaid.
Kadak: Ka kohustused EASi ja panga ees sunnivad meid mõtlema suuremalt.
Avalikest materjalidest on näha, et kaasrahastajana on õla alla pannud Luminor. Milles see koostöö seisneb?
Kadak: Positiivses laenuotsuses. Ka pank nägi, et tegemist on tugeva projektiga, kuid väljakutseks osutus finantside pool. Luminori tiim viis end valdkonnaga kurssi ja mõtles aktiivselt kaasa, kuidas seda projekti on kõige mõistlikum finantseerida. Me vahetasime mitukümmend näidete ja eelarvetabelitega kirja. Laen aitab peale omavahendite ja EASi toetuse katta selle osa, mis eelarvest veel puudu oli.
Te leidsite ka ehitaja täpselt õigel ajal.
Kadak: Oleme töödega ilusasti graafikus. Olen teinud ka väikese analüüsi, et koroonakriis on meile hoopis kasuks tulnud. Kui kriisi ei oleks tulnud, siis oleksid ehitushinnad meile liiga kõrged olnud. Seega ajastus oli hea, saime õigel ajal nüansid läbi rääkida ning praeguse ehitajaga, Tallinna ehitustrustiga, on meil väga hea koostöö. Ehitajate tiim mõtleb kaasa, on iga päev kohal ja püüab meid aidata. Neilegi on see huvitav koostöö, mitte ainult üks projekt teiste seas. Siin oleme võitjad meie, sest ehitusprojekte ongi vähem ja tähelepanu jagub meile rohkem. Meil on õnne olnud mitmes etapis.
Lubate, et Naked Islandi kompleksis saab valmis teha ka kõige võimatuma kunstiteose, erilahenduse või unikaalobjekti. Siiski, kus on teie piirangud? Nüüdseks täpselt aasta aega Kai kunstikeskuses tegutsenuna võin öelda, et kusagil võib kellelegi ukse suurus või lifti kandevõime piirid ette seada.
Narro: Piiridest saab alati üle astuda. Füüsiliselt saab kõike teha, piirid saavad arvatavasti olema rahalised.
Kadak: Kõike saab lõpuks teostada. Kui idee on läbi mõeldud, siis on kõik võimalik. Meie meistritena oleme ise ka omanikud, seega oleme huvitatud lahenduste leidmisest. Me ise vastutame, ise tegutseme ja oleme motiveeritud loomeinimeste eri ideedega tegelemiseks. Ka see on suur tugevus sellise töökoja toimimiseks.
Paljassaare kinnisvaraarenduste kohta on viimasel ajal palju lugeda. Kas kesklinnast eemal asumine ja ligipääsetavus Naked Islandile mõjutab?
Artel: Oleme väga teadlikud kõikidest asukohast tulenevatest miinustest ning oleme sellega ka tegelenud. Kirjutan sel teemal Tallinna linnavalitsusse peaaegu igal kuul. Oleme Kopli tänavale ja trammipeatusele küll väga lähedal, aga meil puudub praegu korralik tee ja sujuv ligipääs. Kui Tallinna Tööstuspargid hakkasid arendama filmilinnakut Tallinn Film Wonderland, kohtusime nendega, et teha koostööd ümbruse ja ligipääsu osas. Kuigi filmilinnak erineb oma kinnisuse poolest, siis praeguseks on vastu võetud piirkonna planeering, kus Paljassaare teel on planeeritud ka kergliiklusteed. Linnaplaneerimise ametile teeb kogu see piirkond peavalu, sest omandisuhted on keerulised, krundid on väikesed, omanikke on palju, olemasolevad ehitised on juhuslikud. Süsteemne lahendus seni puudub.
Kadak: Naked Island annab ka linnale ajendi probleemi lahendama hakata, sest enne ei olnud konkreetset põhjust selle piirkonnaga nii detailselt tegeleda. Ootame linnalt samme raudaedade eemaldamiseks ja uue ligipääsutee valmimiseks.
Artel: Oleme oma avalikkusele suunatusega selles piirkonnas pioneerid. Teised asutused, näiteks serveripargid ja autoremonditöökojad, ei vajagi selliseid ligipääse ning tundub, et mehaanikud on harjunud, et klient lõpuks nad üles leiab.
Kasearu: Kui nendest probleemidest mööda vaadata, siis meil on siiski super asukoht. Rohelust on palju ja piirkond areneb. Trammipeatusest saab jala hõlpsasti kohale, autoga tulles peab ainult väikse jõnksu tegema.
Usun, et linnaplaneerimine teile takistuseks ei saa. Nagu ka ise mainisite, siis kokku on saanud motiveeritud tiim, kes kõrvale vaatamata teostab neli aastat tagasi idanema pandud mõtet.
Kadak: Peame tegema võimalikult vähe valesid otsuseid …
Kasearu: Ja õnn peab meid saatma sellel teel …
Kadak: Õnn käibki kaasas nendega, kes on julged ja panustavad ise meeletult energiat. Tegelikult olemegi neli hullu, kes mõtlevad, rügavad ja tegutsevad. Kõigil on kõik võimalused alati olemas, tuleb see õige üles leida.
Allikas: Sirp