Monumendi näol on tegemist tegelasega kunstnik Flo Kasearu skulptuuriseeriast "Monumentaalne hüljatus". Ratsamonumentide seeria sündis 2023. aastal Vabamus Piret Karro kureeritud näitusel "Ahju tagant välja!"

"Vabamu mõne aasta tagune näitus "Välja ahju tagant. 150 aastat Eesti naisliikumiste ajalugu" oli ajalooline näitus, mis lähtus sellest, et Eesti naisliikumine, Eesti feminismi ajalugu oli tol ajal üsna läbi kirjutamata, me väga palju ei teadnud sellest, me teadsime võib-olla midagi lähiajaloost, me kindlasti ei teadnud näiteks seda, et Eesti Vabariigis oli väga aktiivne naisliikumine," ütles kuraator Piret Karro.

Karro kutsus näituse kunstnikuks Flo Kasearu.

"Kasearul tuli mõte, et võiks teha ratsamonumentide seeria. Naistele teadupärast Eestis ega ka mujal maailmas ei ole väga palju ratsamonumente püstitatud. Enamasti on need meessoost sõjaväelased, kes saavad hobuse seljas ratsutada ja nii me mõtlesime, et meil on ajaloos lõputult palju tähtsaid ja olulisi naisi, kes vääriksid seda monumenti täpselt samamoodi," sõnas Karro.

Välja valiti seitse naist Eesti ajaloo erinevatest etappidest, alates Lilli Suburgist ja lõpetades Marju Lauristini ning Eha Komissaroviga. Juba näituse ajal hakkas kerima mõte viia skulptuurid lõpuks ka linnaruumi.

"Leidsime koostööpartneri, keda ka huvitavad ratsamonumendid ja kes oli nõus rahastama, aitäh Merkole. Arteri ees on väikesed ratsamonumendid, needsamad väikesed said siis nii-öelda pronksi valatud ja siis see ei olnud veel piisav, projekt liikus veel edasi, läkski palju suuremaks ja tõesti teemegi siis ühe ka suurelt ära," sõnas kunstnik Flo Kasearu.

Nii ilmuski selle nädala algul ilma suurema kisa ja kärata Arteri tagusele haljasalale elusuuruses pronksmonument, kus uhket ratsut kannustab Eesti Vabariigi aegne poliitika ja naisliikumise tegelane sotsiaaldemokraat Alma Ostra-Oinas. Kunstnik on andnud teosele kergelt kohmaka ning ajahambast puretud välimuse.

"Ta näeb välja ka selline nagu oleks püstitatud juba aastakümneid tagasi, et tegelikult võib-olla juba Alma eluajal oleks võinud selle püstitada. See kõik on kontseptuaalne ja selle nii-öelda mõte on, et monument näeks välja nagu oleks püstitatud siia juba ammu-ammu-ammu," ütles Kasearu.