Kuraator Bianka Soe: innovaatilised lahendused sünnivad äärealadel
Kuraator Bianka Soe, kelle käe all jõuab Tokyos publiku ette Balti riikide illustratsiooni- ja animatsiooninäitus "Baltic Island", sõnas Klassikaraadio saates "Delta", et meie regiooni kunstnikud oskavad nii-öelda äärealal elamist heas mõttes hästi ära kasutada.
1.–14. juunini toimub Tokyos mainekas Spiral Gallerys rahvusvaheline näitus "Baltic Island", mis toob Jaapani publikuni Eesti, Läti ja Leedu kaasaegse illustratsiooni ja animatsiooni. See on esimene nii suur Balti riikide illustratsiooni ja animatsiooni tutvustav näitus nii Jaapanis kui ka väljaspool Balti riike.
Näituse peakuraator ja Balti riikide illustratsiooniprogrammi kuraator Bianka Soe rääkis, et näituse pealkiri "Baltic Island" ehk eesti keeles "Balti saar" toob Balti riigid ühe katuse alla, et näidata kaugel Jaapanis oma paiknemist. Sooja sõnul võib Balti saar olla vahel väga tormine, vahel natukene ootusärev.
"Kaugelt võib ta paista vaikne ja eemaolov, ent tegelikult peidab endas tihedat, ootamatut ja põnevat sisu," kirjeldas Soe.
Kui nõukogude ajal pidid kunstnikud oma loomingut kindlas kaanonis esitama, siis tänapäeval on nad vabad väljendamaks seda, mida ja kuidas nad mõtlevad. Kuraator märkis, et kuigi kõik trendid puudutavad ka meie loojaid, ollakse siiski väga erinäolised.
"Kasutatakse analoogtehnikaid, joonistatakse pliiatsiga paberile, on väga digitaalsed lahendused, aga neis kõigis on hästi palju sügavust. Mina üritasingi selle näitusega markeerida, et oleme hästi kaasaegsed, hästi julged. Nüüd on meil vabadus väljendada end just selliselt, nagu tunneme."
Kolmest riigist osaleb näitusel 80 illustraatorit ja animaatorit. Kuraator tõdes, et ta ei osanud ette näha, et projekt võib nii suureks minna. Sellest hoolimata jäi ka palju teoseid ja autoreid valikust välja. Koostöös Läti kuraatori Anna Začaga, kes vastutas animatsiooniprogrammi eest, otsiti välja kahele meediumile iseloomulikud jooned, mis teineteist näitusel toetaksid. Kolme riigi illustraatoritega suhtlemisel oli abis ka Leedu illustraator Ieva Babilaite.
Üle 1000 töö seast valiti näitusele välja pea 200. Sooja sõnul oli nende eesmärk anda vaatajatele võimalik lai ülevaade meie regioonist, kus kohtuvad erinevad stiilid ja käekirjad, mis võiksid Jaapanis tähelepanu köita.
Soe näeb, et Balti riikide kunstnikud kasutavad nii-öelda äärealal elamist heas mõttes hästi ära. "Loomingus öeldakse tihti, et õiged asjad või väga innovaatilised lahendused sünnivadki äärealadel. /---/ Ma usun, et see tuleb seal ka välja, et meil on julgelt tuultele vastu astuvad loojad ja me julgeme ennast väljendada," märkis ta.
See, kuidas jaapanlased meie regiooni kunstnike loomingut tajuvad, on kuraatori sõnul omaette teema. Ühe erinevusena tõi Soe välja selle, et Jaapanis armastatakse iga žanri jaoks eraldi näitus teha – kui tahetakse näha plakatikunsti, minnakse plakatikunstile keskenduvale näitusele. Näitusel "Balti saar" on üheskoos nii tehniliselt kui stiililiselt väga erinevad illustraatorid.
"Ma usun, et kõik toimib, aga selliseid kindlaid piire, kust läheb stiililiselt mingi joon, oleme hajutanud. Eks me saame näha, aga praegune tagasiside kohalikelt jaapanlastelt on olnud, et tööd on väga kõnekad ja huvitavad. Mingis kohas võib-olla öeldakse ka seda, et mõni minu meelest absoluutselt tore ja armas pilt on äkki natukene liiast. Aga meid on hoiatatud," avas Soe.
Teemad, millest näitusel räägitakse, varieeruvad seinast seina. See tähendab, et publiku ette jõuavad ka regiooni keerulisest ajaloost kõnelevad tööd. Nii saab muuhulgas näha pilte nii küüditamisest, vaimsest vägivallast kui ka sõjast Ukrainas.
"Me ei tohi sinna kolmekesi minna ja näidata, et elame siin omas mullis ja meid ümbritsev ei puuduta. Vastupidi, kunstnikud on väga tundlikud ja nad on alati väga mõjutatud sellest, mis ümberringi toimub ning mis on siin varem toimunud," rõhutas ta.
Seetõttu toimub näituse raames ka oksjon Ukraina toetuseks, mille jaoks pea 30 kunstnikku oma töid annetasid.
Spiral Gallery on kuraatori sõnul väga imposantne ja kuulus näitusekoht. "See on ka hästi ligipääsetav ja pole selline klassikaline valge kuubi galerii, vaid seal on erinevad kohvikud, näitusesaalid, poed. /---/ Ma usun, et meie näitusele sobib selline kohavalik ideaalselt," kommenteeris kuraator.
Ta lisas, et on väga oluline oma loomingut ka kodumaalt välja viia. Soe leiab, et kuigi tänapäeval on massimeedia ja interneti kaudu kõik kättesaadav, ei asenda need inimestevahelist ühes ruumis tekkinud sünergiat.
"See on ka põhjus, miks näitusel on esindatud eelkõige kaasaegsed kunstnikud – et nemad, kes on päriselt väga viljakas faasis, saaksid tutvusi ja ka tagasisidet oma loomingule hoopis teisest maailma otsast, teiste esteetiliste eelistustega. Ma näen, et siin on väga suur võimalus veel areneda ja kasvada."
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: "Delta", küsis Nele-Eva Steinfeld














