Kruusementi lahkumisest teatas Eesti Kinoliit, mille auliige filmilavastaja oli.

Lääne-Virumaal 1928. aastal sündinud Kruusement õppis aastatel 1947–1948 Eesti NSV riiklikus teatriinstituudis. Näitlejaks läks ta õppima juhuslikult ajalehes nähtud ajalehekuulutuse peale. Ise polnud ta teatris palju käinud, küll aga ära kuulanud kõik raadioteatri salvestused. 

Aasta pärast õpinguid siirdus ta Moskvasse GITIS-e Eesti stuudiosse, kuna soovis õppida vene keelt ja siirduda edasi filmirežii peale. Professor Ilja Sudakov soovitas aga jääda näitleja hingeelu õppima, kuna seda peab üks režissöör põhjalikult tundma. GITIS-e Eesti stuudio lõpetas Kruusement 1953. aastal.

"Film oli Kruusemendi armastus juba lapsest peale. Kinno oli pileteid raske saada, aga Arvo tõi kodust kümme kanamuna, sokutas need kassaluugist sisse ja võis seejärel terve nädala filme vaadata," tutvustati režissööri lühiklippide sarjas "Kultuuri kodu".

Ta oli aastatel 1953–1959 Tallinna Draamateatri näitleja, seejärel töötas režissöör-stažöörina Leningradis Gorki nimelise Riikliku Akadeemilise Suure Draamateatri peanäitejuhi Georgi Tovstonogovi juures.

Aastatel 1962–1964 oli Kruusement L. Koidula nimelises Pärnu Draamateatris lavastaja ning seejärel peanäitejuht. Aastatel 1965–1991 oli ta Tallinnfilmi režissöör.

1968. aastal hakkas Kruusement tööle "Kevade" stsenaariumiga. Ühe põhilise meenutusena tõi Kruusement selle töö juures välja vastutuse materjali ees. Kogu Eesti rahvas teadis tema arvates, millised peavad need tegelaskujud olema. Suur küsimus seisnes ka asjaolus, kas minna edasi näitlejatega või proovida peategelastena lapsi. Kõige keerulisem oligi tema hinnangul inimestele vastuvõetavate tüpaažide leidmine.

Kruusemendi lavastatud tuntumad filmid ongi "Kevade" (1969), aga ka "Don Juan Tallinnas" (1971), "Suvi" (1976), "Naine kütab sauna" (1978), "Karge meri" (1981), "Bande" (1985) ja "Sügis" (1990). Kruusement oli ka teine režissöör Veljo Käsperi 1967. aasta filmi "Viini postmark" juures.

Film "Kevade" valiti 2012. aastal sajandi parimaks Eesti filmiks. 2020. aastal tunnistas ka Kruusement ise, et "Kevade" on üks tema parimaid. "Temas on teatav ehedus ja selline puudutus võib-olla, kui niimoodi võtta. Mis inimest ja vaatajat puudutab natukene. Ma arvan küll, et see on vast see, mis oli, on ja jääb. Nii nagu raamatki," sõnas Kruusement toona.

2000. aastal tunnustas president Kruusementi Valgetähe III klassi teenetemärgiga.

Vaata 2012. aasta ETV saadet "Kahekõne", kus Kruusementi usutles Priit Kuusk. Muu hulgas rääkis Kruusement seal, et mängufilmi tegemist võib pidada mõttetuks, kui seda vaatab kinos mõni tuhat inimest.

"Kui seal on mõni tuhat või mõnikümmend tuhat vaatajat, siis ei maksa raha raisata. Parem midagi muud teha," arvas Kruusement toona. Tema hinnangul peab režissöör suutma kinosaali meelitada 200 000-300 000 vaatajat. Tema käe all valminud "Kevadet" käis kunagi vaatamas umbes pool miljonit kinokülastajat.

2021. aastal oli Arvo Kruusement koos poja Kristjaniga Vikerraadio saates "Käbi ei kuku..."