Viljandis avatud näitus on on pühendatud Johann Köleri 200. sünniaastapäevale ning koondab töid kunstniku erinevatest loomeperioodidest. Väljapanekus on üle 30 teose eri tehnikates ja žanrites. Eksponeeritud on nii Köleri õpinguteaegseid kui ka hilisemaid, isiklikult ja ühiskondlikult tähenduslikke töid.

Märtsi alguses avatud näitus on väljapaneku kuraatori ja kujundaja Mari Vallikivi sõnul pälvinud väga suurt huvi. "Publiku huvi on olnud väga suur, üle 8000 inimese on käinud meie majas," lausus ta.

Vallikivi sõnul võtavad külastajad näituse vaatamiseks aega, loevad tekstimaterjale ning liiguvad rahulikult. Samuti on välja joonistunud selged lemmikteosed. Just ettevalmistavad tööd on osutunud külastajatele eriti huvipakkuvaks.

"Siin näeb nii-öelda seda Köleri köögipoolt ka. Teosed, mis siis on Köleri mõistes nagu tööversioon enne lõpliku teose tegemist. Ta tegi ju väga palju eskiise nii joonistuste kui maalide näol," rääkis Vallikivi.

Väljapaneku üheks keskseks teoseks on Tallinna Kaarli kiriku kuulsa Kristuse fresko eeltöö. Mari Vallikivi sõnul on näitus toonud välja ka ühe huvitava tõsiasja – paljud külastajad ei tea, et kiriku altarifresko autor on just Johann Köler.

"Enne nii suure teose teostamist pidi Köler ülidetaili täpselt ja igas mõttes kõik detailid läbi joonistama, läbi maalima, enne kui ta üldse nii suurt ja keerulist freskot sai teostada," rääkis Vallikivi.

Kuraatori sõnul paistab joonistus silma ka oma tehnilise lahenduse poolest. Töös on kasutatud sütt, kriiti ja guašši ning seda on eri etappides täiendatud. Tema sõnul peegeldab töö hästi Peterburi Kunstide Akadeemias omandatud ranget ettevalmistust, kus tulevased kunstnikud harjutasid nii üksikuid detaile kui terviklikke kompositsioone.

"Modelliks oli tal tõenäoliselt Hiiumaalt Kassarist pärit Eesti talupoeg Villem Tamm, kes paistis silma sellise mitte väga eestlasliku välimusega, tal oli pikk sirge nina," rääkis ta. Tähelepanuväärne on ka kujutise ilme. "Suu on veidikene lahti. Tal tegelikult isegi hambad paistavad. Silmad on sellised huvitavad, väga intensiivsed," kirjeldas ta.

Pärast näituse lõppu liiguvad väljapanekul olnud tööd tagasi muuseumidesse ja erakogudesse. Suurim Johann Köleri teoste kogu asub Eesti Kunstimuuseumis, osa töid paikneb ka Tartu Kunstimuuseumis ning erakollektsioonides.

"Me oleme tohutult õnnelikud, et see näitus on siin ja et sa saad ikkagi üsna intiimses vormis selle Köleriga tutvuda ja tutvuda ka osade töödega, mis tõenäoliselt on väga vähe näitustel käinud," rõõmustas kuraator.

Näitus on avatud 17. juunini.