"Elajannade" esimene lavastus – "Passioon naisele" – 2023. aastal käsitles naise teekonda läbi tema elukaare, tegeles naistele ühiskonna poolt seatud võimatute valikute, tabude ja mahavaikitud teemadega, mis põlvest põlve emadelt tütardele edasi kanduvad kujundades meie ühiskonna toimimisviise.

"Kuidagi kutsusid Koldits ja Rajandi mind ühel hetkel nendega liituma. Tänu ema ja tütre ning naiste omavaheliste suhete teemadega tegelemisele, ilmnes hästi palju seda, mida naised on pidanud põlvkondade viisi läbi tegema. See tekitab palju vaikust, rääkimata lugusid, pingeid. Teemasid, millest ei osata rääkida, millest ei räägitagi, millest on tabu rääkida," selgitas Pohla.

Tänavune lavastus kraabib lahti lähisuhtevägivalda. "Me ei ole ühiskonnana osanud teatud asjadest rääkida. Hiljuti alles ilmus ühes päevalehes artikkel, kus prooviti keerata vägivaldsetest ja õudsetest lugudest rääkimist selles suunas, nagu see oleks ohvripositsiooni kinnitamine või ohvrimentaliteedi kinnitamine. Me ei ole julgenud ega osanud ühiskonnana neid teemasid vastu võtta," märkis näitleja.

Pohla sõnul ei ole lood dokumentaalsed, vaid on ilukirjanduslikud ja valminud koos Eesti naiskirjanikega. "Mitmete teiste hulgas ka Triin Soomets, kellel ilmus kevadel luulekogu "Jäälind", mis oli meie jaoks suur avastus, sest selles oli põhimõtteliselt võetud kokku kõik, millest rääkida ja kuidas seda rääkida," tõdes Pohla.

Pohla möönis, et on võimalus, et saali jõuab ka inimesi, kes on ise olnud lähisuhtevägivalla ohvrid. "Kindlasti satub. Statistika ise juba näitab seda, kui 41 protsenti naistest on kogenud lähisuhtevägivalda. Kui hakkab väga raske, siis võib julgelt saalist välja minna. Sellistel puhkudel on see isegi vajalik. Kas siis korraks ja tulla tagasi."

"Võib-olla annab see ühine kogemine mingitel hetkedel ka teistsuguse vabastuse tunde. Needsamad lähisuhtevägivalla lood, mis tavaliselt juhtuvad väga väikeses ruumis, võib-olla ainult kahe inimese juuresolekul ja see segaduse tunne, mis inimeses tekib: korraks võib ta aru saada ja tunda, et ta ei ole üksi. Neid inimesi on veel ja ta ei ole teinud midagi valesti. See, mis on temaga juhtunud, on hirmus, seda ei oleks pidanud juhtuma. Koos läbitegemine ja läbinutmine võib vabastavalt mõjuda," lootis Pohla.

Draamateatri kavas jätkab Pohla ka "Eneseabiõpiku" mängimisega. "Ma tahaksin loota, et kunst üldse annab meile võimaluse oma eludega toime tulla või sõnastada asju, mida me sõnastada ei oska. Kunst saab endale lubada teatud liialdusi, minna üle piiri. Vahel on vaja teemadest aru saamiseks minna üle piiri," leidis Pohla.