Tartu Raekoja platsi Viltuses majas pole alati eksponeeritud kunsti, vaid kunagi oli seal kunsti- ja muusikakooli poiste ühiselamu. 16-aastasena asus siia elama ka Tiit Pääsuke, kellest tänaseks on saanud üks olulisim elusolev eesti maalikunstnik ja üks parimaid koloriste. Näitus nimega "Nostalgiata" on seega tegelikult nostalgia ülistus. Oma nooruspõlvekodus tagasi olles valitsevad kunstnikku segased tunded.

"Siit on mind välja visatud, siia on mind tagasi võetud, siit akendest me oleme sisse roninud. Ma ei jõuagi kõike jutustada, mis siin juhtunud on. Põrandad on sirgeks aetud. Tollal olid kõik kaldu, nagu majagi. Nii et see on kohtumine oma vana koduga ja kohtumine piltidega, millest ma mõnda ei mäletanudki hästi."

Erakogudest ja muuseumitest saali toodud maale polnud autor küll aastaid näinud, ent sellele vaatamata meenub iga teose taga peituv lugu, sõnum või inimene. Pääsuke on portreteerinud nii oma lähedasi, teisi kunstnikke, kui ka teinud ülistusteoseid oma pintslitele.

"Pääsukese kunst on hästi maaliline, ta oskab värvide ja pintslitega ümber käia nii, et lõuendile tekib täiesti uus maailm," sõnas näituse kuraator Joanna Hoffmann. "Ta kasutab ära just maalimeediumi. Ta lihtsalt ei kanna värvi lõuendile, vaid sinna tõesti tekib hästi mahlane, professionaalne ja tehniliselt väga huvitav maalitehnika."

Eraldi tuba on pühendatud ka autori nooruspõlvele, kus saab aimu, milline oli Pääsukese toonane, viltuse põrandaga magamistuba. Seal ripuvad ka mehe õpinguaegsed tööd, mis avalikkuse silme ette jõuavad harva.

"Need noorpõlve pildid pandi üles vastu minu tahtmist. Enam need mulle ei meeldi. Siin on selge manerism ja ajastuvärk. aga ega ma siin näituse koostajate vastu päris ei saa. Kõik on muutunud, kõige hämmastavam on näha kunagistes elutubades minu maale, kes oleks seda 15-aastasena uskunud," märkis Pääsuke.