Joonas Plaan: keskkonda hävitavad eelkõige ebavajalikud tooted
"Plekktrummis" oli külas keskkonnaantropoloog Joonas Plaan, kes rääkis Läänemere tervisest ning inimese suhtest merega.
"Keskkonnaantropoloogia tegeleb inimese ja looduse koosmõju uurimisega," rääkis Joonas Plaan, kes on teemaga teadlasena tegelenud kümmekond aastat.
"Inimese ja looduse ühtsus tähendab seda, et me peame aru saama, et me oleme osa sellest loodusest," seletas antropoloog. "Ilma looduskeskkonnata pole ka kultuuri." Tema sõnul otsustas aga kultuur mingil hetkel loodusest lahku lüüa ning see on paljude tänaste murede põhjus. Kultuur eraldas end loodusest tänu teadusrevolutsioonile 16. sajandil. Inimene oskas looduse nüüd panna arvudesse ja rakendada kasu printsiibi ette.
Midagi ei ole aga muutunud. "Täna on näha, et me paneme hinnalipiku külge mitte ainult puidule, vaid ka samblikele ja lindudele," märkis Plaan.
Joonas Plaani esimene tööalane rännak kulges Lääne-Aafrikasse, kus koges senisest täiesti teistsugust kultuuri. "Ma nägin meeletut vaesust, mille kõrval inimesed olid tegelikult õnnelikud," ütles Plaan. "Õnnelikumad kui meie, kes me elame palju paremates tingimustes." See asjaolu pani Joonase huvituma inimloomusest.
Doktoriõppe ajal elas Joonas Plaan neli aastat Newfoundlandi saarel Kanadas, mille jooksul elas ka aasta koos kaluritega külas. Antropoloog saab kohalike usaldust võita ajaga ja tehes samu asju, mis nemad. "On nii kalal käidud kui paadikuuris õlut joodud," rääkis Plaan kaluriküla eluolust. Alul kahtlustati teda olevat küll kalandusinspektsioonist, küll politseist, küll Vene spioon.
Tallinnas Kai kunstikeskuses on praegu lahti Shezad Dawoodi ning Eesti teadlaste, ornitoloogide, ajaloolaste, muusikute ja kunstnike ühisnäitus "Leviaatan: Paljassaare peatükk", mis räägib kunsti kaudu Läänemerd ja kogu maailmamerd ähvardavatest ohtudest.
Saatejuht Joonas Hellerma küsimusele, mis või kes on tänane Leviaatan, vastas antropoloog kõhklemata: meie majandussüsteem. "Pidevat kasvu taga ajav kapitalism, mis on imbunud me ellu. See on nagu õhk, mida me enam tähele ei pane ja mittevajalike tootmise kaudu hävitame me oma keskkonda," sõnas Plaan.
Appi saab tulla ainult teadlikkus. "Teiseks peaksime muutma ka oma käitumist," lausus teadlane. Kapitalism ei kao muidugi kuhugi, aga Plaani hinnangul saame kasutada vähem laastavat kapitalismi, süües kestlikumat toitu, kasutades taaskasutatavaid materjale ning rakendada tehnoloogiat looduse säästmiseks. Plaan rõhutas, et looduskaitse ei ole midagi, mis tahaks keelata igasugust majandust.
Läänemere äärde tulles pole see vaid veekogu, vaid ka kultuuri kandja ning sotsiaalne keskkond, kus kohtuvad merebioloog ja kalur, purjetaja ja kaupmees. Nõukogude aeg hävitas suletuse kaudu Eesti merekultuuri jõudsalt, nüüd hakkame me taas aga nägu rohkem mere poole pöörama.
Läänemere mure on, et sellesse suubub liiga palju lämmastiku- ja fosforiühendeid, peamiselt põllumajandusest. "Kõik see reostus, mida inimesed on aastasadu Läänemerre jätnud, on alles. Settinud põhja, aga nagu seal mingi liikumine on, siis see sealt eraldub," selgitas Plaan.
Teine tõsisem probleem on püük. "Me oleme neid kalu ja loomi aastasadu Läänemerest püüdnud ja ega neid enam palju alles ei ole," tõdes keskkonnaantropoloog. Ta lisas, et Läänemere kala on turvaline süüa.
Mere saastumise ja vaesumise vastu on 11 Läänemere riiki alustanud koostööd juba 1970ndatel. Olukorra parandamise teeb aga keeruliseks kliimamuutus oma ettenägematusega. Näiteks on see kaasa toonud juba tugevad tuuled.
Kultuurisoovitus: Uurida Kanada fotograafi Edward Burtynsky loomingut, kes on jäädvustanud nähtamatuid maastikke: tööstusmaastikud, karjäärid, naftaväljad, peidetud alad, kus inimene on planeeti muutnud. Ühtlasi vaadata keskkonnakuu puhul filmi "Antropotseen: Inimese ajajärk".
Toimetaja: Valner Valme