Marianna Kaat: dokumentaalfilmi puhul on oluline portreteeritavat mõista
Produtsent ja režissöör Marianna Kaat kõneleb kultuurisaates "OP" vastilmunud dokumentaalfilmist "Ülo Sooster. Mees, kes kuivatas rätikut tuule käes" ning kaasaegset Venemaad portreteerivast dokumentaalfilmist "Viimane reliikvia".
"Ülo Soosterist pole kordagi ühtegi filmi tehtud ja Ülo Sooster — see on terve maailm, mitte ainult üks inimene," seletab filmi produtsent Marianna Kaat, miks filmitegemine ette võeti. "Tema lugu hõlmab nii kunstiajalugu kui lihtsalt ajalugu. Filmis on tema eluetappide kaudu näha, kuidas teatud poliitiline situatsioon inimest ja kunsti mõjutab."
Kaat leiab, et dokumentaalfilmi puhul on väga oluline portreteeritavat mõista. "Ma ei kujuta ette filmi tegemist mingisuguses riigis, mille keelt ma ei tea," räägib Kaat. "Ma võin isegi kultuuri tunda, aga kontakt tekib keele kaudu," usub režissöör.
Marianna kõige värskem film "Viimane reliivia" on kaasaegne portree Venemaast. "See on filmitud linnas nimega Jekaterinburg, mis on neljas suurim linn Venemaal. Venemaad on dokumentaalfilmides kujutatud väga ühekülgselt — vaese ja agressiivsena." Kaat leiab, et tegelikult ennast sellise kuvandiga petetakse.
"Venemaa ei ole enam ammu selline," kinnitab ta. "Ma olen Venemaal ka noori inimesi filminud ja minu meelest on noor põlvkond absoluutselt samasugune nagu meie lapsed. Venemaa inimesed pole kunagi elanud nii hästi kui nad elavad praegu ja kui me näitame, kui vaesed nad on, siis see ei vasta tõele. See seletab ka, miks nii väga pooldatakse Putinit," rääkis Kaat.
"Samas on seal väikesed grupid inimesi, keda ma samuti imetlen. Need, kes üritavad sellega võidelda ja kes tunnevad sellest võitlusest rõõmu. Minu tegelased selles filmis on sellised," rääkis režissöör.
Toimetaja: Marju Bakhoff
Allikas: "OP"