Neeme Järvi unikaalne plaadistuste nimekiri täienes kahe uue albumiga
Muusikamaailmas kõigi aegade enim plaadistanud dirigente Neeme Järvi on kahe erineva orkestriga välja toonud taas kaks uut helikandjat. Maestro käe all on salvestatud Edward Elgari, Wilhelm Stenhammari ja Léo Delibes'i muusikat, ettekandjaks Eesti ja Šoti rahvusorkestrid.
Eesti riiklik sümfooniaorkester on rahvusvahelisse levisse toonud uue helikandja, kus orkestri kontsertmeister Triin Ruubel soleerib mõlema teose esitusel. Need on inglise helilooja Edward Elgari (1857-1934) ainus, populaarne Viiulikontsert h-moll op 61 ning rootsi klassiku Wilhelm Stenhammari (1871-1927) "Kaks sentimentaalset romanssi" viiulile ja orkestrile op 28. On huvitav, et mõlemad teosed on loodud ühel ja samal aastal - 1910. Ka lisab huvitavust fakt, et nii Elgar kui Stenhammar olid auväärsete heliloojatena mõlemad iseõppijad.
Plaadi väljaandjaks on Sorel Classics, mis on 1986. aastal UK-s Royal Leemington Spa's rajatud firma Presto Music üks USA allettevõtteid. ERSO ja Neeme Järvi tegid salvestuse Estonia kontserdisaalis 2017. aasta augusti- ja septembrikuu vahetusel.
Teateid plaadi valmimisest saabus juba juulikuu algul, ka ERSO avaldas oma pressiteate 8. juulil. Euroopasse jõudis helikandja praktiliselt alles sügisel, praeguseks on selle üles pannud Spotify, Apple Music ja Youtube, uudise ootel on ka ERSO ise. BBC Music Magazine andis aga meie muusikute plaadile tähelepandava tunnustusena novembrikuu parima tiitli kontserdi kategoorias.
Kui Järvi kontaktid Edward Elgari muusikaga on põgusad, siis Wilhelm Stenhammari loominguga on need olnud erandlikult sagedased. Järvi hiiglasliku mahuga plaadistuste nimekirjas kannabki numbrit 1 Stenhammari Sümfoonia nr 1 F-duur, ilmunud 1983. aastal veel Rootsi firma BIS vinüülplaadil, ja mängivad seda Göteborgi Sümfoonikud oma 1982. aastal värskelt ametisse astunud peadirigendi Neeme Järvi juhatusel. Selgub, et Järvi on salvestanud Stenhammari põhjamaise hingusega romantilist muusikat kokku enam kui kolmekümnele plaadile(!). Rootsi firma kõrval on Stenhammarit ning rohkesti ka teisi heliloojaid Neeme Järviga välja toonud eeskätt inglaste Londoni lähistel Colchesteris resideeriv Chandos Records, samuti Deutsche Grammophon. See oli märgatav samm GSO rahvusvahelise maine kujunemisel. Niisuguse panusega pole rootsi klassikuga tegelenud ei enne ega pärast Neeme Järvit ükski Rootsi oma dirigent. Järvi tõi rootslastele nende klassiku taas tähelepanu keskmesse ja tegi tema muusika laiemalt, ka rahvusvaheliselt tuntuks.
Eriline koht Neeme Järvi muusikuteel kuulub ikkagi koostööle Chandosega, mis alustas oma tegevust vaid mõni aasta enne, kui Järvi 1983. aastal oma esimeste plaatidega välja tuli, ja kõik see kestab siiani. Chandose asutaja, omanik ja juht oli Brian Couzens, tema taandumisel on firma eesotsas ta poeg Ralph Couzens. Chandos oli see, kes andis 2018. aastal Neeme Järvi juubeli puhul välja 25 plaadist koosneva unikaalse kogumiku "A Lifetime on Chandos". Järvi on koostöös nendega salvestanud enam kui kakssada helikandjat, rohkem kui sada plaati on tehtud Šoti Kuningliku Rahvusorkestriga. Järvi tulekut RSNO ette on võrreldud värske õhu puhanguga, mida saatsid põhjalikud jäädvustused R. Straussi, Šostakovitši, Dvoraki ja Prokofjevi loomingust. Göteborgis olid valmimas monograafilised sarjad, sh kõik Jean Sibeliuse ja Carl Nielseni sümfooniad, Põhjamaade mitmete klassikute kogu orkestrilooming jne. Kõike tehtut natukegi suutmata hõlmata meeldiks meenutada, et päikselist Antonin Dvorakit on Järvi austanud enam kui 60 plaadi salvestamisega, peategijaiks ikka RSNO ja Chandos.
Wilhelm Stenhammar oli Neeme Järvi Göteborgi aastakümnete oluline tugisammas. Maestrole endale olid kodumaa kontserdisaalid 1980ndatel suletud, selle asemel viis ta maailmakaardile Rootsi orkestri, jäädes Göteborgi 22 aastaks. Oskuslikult valitud, huvitav repertuaar, suurepärased ettekanded, sündmusteks kujunenud välisreisid kuulsatesse saalidesse, soodsad vastukajad, oma ühise töö järjekindel jäädvustamine plaatidel – sellega võlus Järvi oma orkestreid kõikjal. Pole palju niisuguseid vaibumatu uudishimu ja vaimustusega tegutsevaid dirigente, nagu on Neeme Järvi, kes innustab nii orkestrit kui ka publikut saalis, köidab oma pühendumisega muusikaavalikkust. Kogu oma suhtumise ja olemisega näitab Järvi jälle ja jälle: see mida me nüüd mängime, on kõige parem muusika, mis üldse saab olla...
Kui hakkasime kokku panema esimest raamatut "Maestro" (1997, SE&JS) Neeme Järvist, tunnetasin temaga Göteborgis pikalt intervjuusid tehes, missuguse maine oli Järvi oma orkestriga saavutanud linna ja kogu Rootsit esindades: Göteborgis 1995. aasta augustikuu algul toimunud kergejõustiku MM-võistlustel olid GSO kontserdid olulisimad sündmused võistluste kõrval – kõik kohaletulnud, ka tippsportlased ja spordijuhid pidid nägema, et Göteborgis on olemas niisugune suurepärane orkester (ja dirigent), kes mängis seal Järvi soovil peaaegu igal päeval, mil võistlused toimusid. Sellest teatasid uhked reklaamplakatid juba Göteborgi lennujaamas. Samasugune lokaalne patriotism ja pühendumine saatis Järvi tegemisi 1990-2005, mil ta oli Detroiti sümfooniaorkestri peadirigent. Kuigi peadirigendi ametipostil sai ta olla vähe, on tihe loominguline koostöö kestnud aastakümneid ka Šoti Kuningliku Rahvusorkestriga.
Wilhelm Stenhammarit peeti oma aja parimaks pianistiks, aga ta oli pikka aega, aastail 1906-1922, ka Göteborgi orkestri (Rootsi esimese kutselise) kunstiline juht ja peadirigent. Nii sattus Neeme Järvi tegevus Stenhammari muusikat väärtustades väga soodsasse keskkonda. Ka Paavo Järvi avaldas Stenhammari loomingust neli autoriplaati, kui oli Malmö sümfooniaorkestri, esimese pärisoma orkestri kunstiline juht ja peadirigent. Muuseas, tol 1995. aasta suvel oli Neeme just sama vana, kui Paavo on praegu, nii oleks huvitav võimalus nende saavutusi omavahel võrrelda.
Teine plaadiuudis, mida tutvustame, on mitmekihiline. Eesti Rahvusringhäälingu, Eesti Filmi Instituudi ja Eesti Kultuurkapitali korraldatud portreefilmide ideekonkursil osutus valituks ka Umberto & Ko ning režissöör Erik Norkroosi koostööna kavandatav film "Neeme Järvi. Trinity". Filmi stsenaristid on Peeter Vähi, Heidi Pruuli ning ka Erik Norkroos uue filmi režissööri ja produtsendina. Plaanide kohaselt peab film Neeme Järvist jõudma vaatajate ette 2021. aastal.
Eesti filmigrupp Erik Norkroosi juhtimisel sõitis Glasgowsse Järviga kohtuma ja filmi jaoks materjali koguma 2019. aasta novembrikuu alguspäevil. Sihikul olid vestlused Neeme Järvi endaga, Glasgows asuva Šoti Kuningliku Rahvusorkestri (RSNO) endiste ja praeguste muusikutega, uue plaadi salvestamine firmale Chandos Records, jutuajamised Chandose juhtidega, kellega koostöös on Järvi enam kui paarsada plaati teinud. Intervjuud toimetas Heidi Pruuli: "1984–1988 orkestri peadirigendina tegutsenud ja hiljem laureaat-dirigendiks nimetatud Järvi on orkestri arenguloosse jätnud jälje oma repertuaarivalikute, tõlgenduste ja karismaga, millega ta motiveerib muusikuid ja võlub publikut." RSNO andis neil päevil ka kaks avalikku kontserti, Edinburghi Usher Hallis ning Glasgows 1990. aastal avatud 2475-kohalises Royal Concert Hallis, kus ongi tehtud ka uue, balletimuusika plaadi võtted.
Järvi, Chandos ning orkester ja filmigrupp otsustasid prantsuse balletimuusika kasuks, plaadile said kolm süiti Leo Delibes'i (1836 – 1891) pärandist, kellelt on innustust saanud mitmed kuulsaimatena ajalukku jäänud balletiheliloojad, sh ka Tšaikovski. Delibes'ilt on valikus süidid 1870 valminud balletist "Sylvia" (7 numbrit), esimesest balletist "Kevad" (1866, "La Source", 10 numbrit) ning balletist "Coppelia" (1876, 15 numbrit).
Äsja, 30. oktoobril, tuligi Chandose plaat (Presto Classical) juba müügile. Arvestades plaadistamistsükli ajakulu, jõudis salvestatu plaadile väga lühikese ajaga, sest viimane tööpäev sellega oli Glasgows 5. novembril 2019. BBC Music Magazine on oma tänavuses jõulunumbris auhinnanud salvestuse parimaks orkestrimuusika kategoorias. Plaat on olemas, uus portreefilm põneval ootel. Järvil on veel Chandose CD prantsuse balletimuusikast (Massenet, Sauguet, Ibert), tehtud koos ERSO-ga, ilmunud 2019. aastal.
Neeme Järvi plaadistustegevus on jätkuvalt silmapaistev, kui meenutame neidki töid, mis on tehtud pärast tema 80. sünnipäeva. Nähtavalt on Järvi nüüd plaatidel saanud rahvusvaheliselt tutvustada ka meie riiklikku orkestrit. Jaanuaris ilmutas Chandos albumi ERSO ning Eesti solistidega meie klassikalisest muusikast: Mihkel Lüdigi Avamäng-fantaasia nr 2, Artur Lemba Kontsert nr 1 klaverile ja orkestrile, solistiks Mihkel Poll, Lüdigi "Jaaniöö" ja Avamäng-fantaasia nr 1, Artur Kapi "Viimne piht", solistiks Triin Ruubel (seade viiulile ja keelpillidele tegi Charles Coleman) ning Artur Kapi Sümfoonia nr 4. See plaat olevat tõeline avastus paljudele (ehk lõunapoolkeral!), kes polnud eesti klassikalise muusika olemasolust seni midagi kuulnud, ütles Mairi Nicolson, ühenduse ABC Classic muusikakriitik Austraaliast Melbourne'ist. Siin kõrval on ka sarja "Great Masters" 17 albumi viimased köited; haruldusena album Anton Rubinsteini loomingust, mille on koos ERSO-ga salvestanud Anna Šelest, plaadil on Klaverikontserdid nr 3 ja nr 5 (Sorel Classics, 2019). Maestro suudab meid alati, ja nüüdki üllatada...
Seekordsetel jõuludel on Neeme Järvi meiega koos omapärasel viisil. Saksamaal Hannoveris resideeriv agentuur Meta Artists International (asutatud 2019), kelle direktoriks on Natalja Slobodyreva, korraldab 14.- 30. detsembril Neeme Järvi käe all dirigeerimise online-meistriklassi kahe erineva kursusega, esimeses tegelevad maestro ja osalejad Brahmsi nelja sümfooniaga, millele järgneb üldisem õppekursus dirigeerimiskunstist. Kursus saab teoks koostöös siinse orkestriga Camerata Armonia.
Toimetaja: Kerttu Kaldoja