Elmo Nüganen teatrist lahkumisest: see ei ole äkkotsus

Foto: ERR

Jõuluajal teatas Elmo Nüganen Linnateatri peanäitejuhi kohalt lahkumisest, ehkki teatril läheb justkui suurepäraselt. See pole tema sõnul aga lõpp, vaid uue lehekülje keeramine.

Elmo Nüganen on Eesti üks tuntumaid lavastajaid, kes toonud publiku ette menutükke tearis, kassahitte ekraanil ja kasvatanud õppejõuna üles mitu põlvkonda teatritähti. Detsembri hakul sai temast ka akadeemik. Seetõttu oli see uudis, kui 58-aastane Nüganen teatas, et paneb maha Linnateatri peanäitejuhi koha, ehkki teater naudib jätkuvalt suurt publikumenu ja valmimas on uus maja.

Kui koroonapiirangud lubavad, alustab Linnateater uut aastat publikuga, aga ajutisel pinnal Salme kultuurikeskuses, sest algab ajaloolise Laia tänava teatri uue maja ehitus ja tagasi vanalinna loodetakse kolida kahe aasta pärast. Kuid 28 aastat Linnateatri peanäitejuhina töötanud Elmo Nüganen uude majja ei naase. Nüganeni lahkumise kõrval lõpeb leping ka temaga aisapaari moodustanud teatridirektor Raivo Põldmaaga.

"See ei ole äkkotsus, see otsus on tehtud ikkagi tunduvalt-tunduvalt varem. Kõige hullem, mis võib juhtuda, on see, kui me selle ringi ära teeme, ehk siis jõuame tagasi ringiga siia ja loodame, et iseenesest tuleb midagi uut," sõnas Nüganen "Pealtnägijale" antud intervjuus. "Tuleme uude teatrisse, aga samas võtame kaasa kõik selle vana kolu. Ma ei pea silmas mitte vana mööblit ja vanu pilte ainult, vaid vanu arusaamasid, vanu arusaamatusi - kõik vanad võtted, põhimõtted ja harjumused. Siis tuleme siia ja võtame kätest kinni, uut energiat ootama. No see on ju see kõige hullem, mis saab juhtuda," arvas ta.

Peanäitejuhi sõnul ei tohi karta, et Linnateatri uus sisu võib-olla ei sobi publikule. "Pigem tuleb näha siin võimalust. Seda maja ei ehitata mulle - see maja on ehitatud nende inimeste jaoks, kes võiksid siin majas edasi anda seda teatriimet, mida nemad ise peavad teatriimeks ja jagada seda vaatajaga."

Algselt kutsekoolis rätsepa eriala omandanud Elmo Nüganenist endast sai teatriime looja, kui lõpetas lavaka 1988. aastal. Laia publiku südamesse kinnistas ta end komöödiaga "Armastus kolme apelsini vastu", mille 1991 Ugala teatris lavastas ja kus ka ise peaosa mängis. Aasta hiljem kutsuti ta Linnateatri peanäitejuhiks ja tõi järgnevatel aastatel lavale nii "Romeo ja Julia", "Hamleti", "Kolm musketäri" kui ka "Tõe ja Õiguse" kolm osa – kui nimetada vaid mõnda üksikut näidet. Selle kõrvalt väntas ta režissöörina mängufilmid "Nimed marmortahvlil" ja "1944" ning tänavu peaks linastuma "Apteeker Melchiori" triloogia esimene jagu, millest oodatakse samuti suurt hitti. Ta on juhendanud EMTA lavakunsti osakonnas kolme lendu, pälvinud ohtralt tunnustusi ja teenetemärke ning valiti detsembri alguses akadeemikuks teatrikunsti valdkonnas.

Lahkumiseks parim aeg

Nüganeni sõnul näeb ta praegu parimat aega ja võimalust teatril muutuda. "Ei, siin taga ei ole mingit saladust. Siin ei ole luukeret, ei ole kapis," kinnitas ta, et tema lahkumise taga ei tasu otsida varjatud põhjusi.

Lisaks rohketele tunnustustele on ligi 30 aastat raudse käega Linnateatrit juhtinud meest saatnud ka väikesemad ja suuremad skandaalid, mille kommenteerimistest on peanäitejuht hoidunud.  Näiteks puhkes 2017. aastal pahandus, kui Nüganeni õpilane ja tema teatri näitleja Henrik Kalmet ütles Postimehe intervjuus, et Linnateatri bränd on tugevam kui sisu ja kritiseeris otsesõnu Nüganeni. Puhkenud skandaal kulmineerus sellega, et Kalmet ja Nüganen astusid "Aktuaalses kaameras" teatri-ikoon Voldemar Panso portree all üles omapärase ühisavaldusega.

Nüganen keeldus pikematest selgitustest ja on vaid korra hiljem Eesti Ekspressis öelnud, et "see oli nool, mis teda läbistas".

"Mulle tundus ja siiamaani tundub, et teatud asju aetakse inimeste endi vahel," ütles Nüganen "Pealtnägijale". "Inimesed, kes teineteist on kunagi armastanud või sõbrad, kui nad hakkavad teineteisega rääkima läbi meedia, siis see ei ole kõige parem viis asjade lahendamiseks, asjade klaarimiseks, ega üldse millekski hea. See oli see, mispärast ei tahtnud ma sellel teemal sõna võtta, mispärast ma praegu olen väga kidakeelne, aga vähemasti ma sain oma hoiaku välja öelda."

Elmo Nüganen kinnitas, et sarnaseid kivisse kukkunud tilku on olnud teisigi, kuid oleks veidi meelevaldne üldistada, et nende tõttu tekkis otsus oma ametist loobuda.

Hiljuti kukkus veel üks tilk ehk tekkis konflikt õpilasega. Novembris jõudis Eesti Ekspressi kaudu avalikkuse ette, kuidas lavakast Anu Lambi ja Elmo Nüganeni juhendatavalt kursuselt välja praagitud teatritudeng vaidlustas pretsedenditult kohtus enda koolist välja viskamise, sai õiguse ja ennistati õppima. Värske akadeemiku sõnul on ka see suletud peatükk.

"Tegelikult teeb meedia, kes seda arutab või antud juhul see saade, liiga sellele inimesele, mitte koolile, mitte mulle. Võib ju ometi oletada, et inimene tahaks unustada kõik selle ja tahaks lihtsalt koolis edasi õppida, siis kõik niisugused meeldetuletused, sõltumata meie kooli õppejõudude püüdest seda teemat mitte surkida, teeb seda meedia," sõnas Nüganen.

Kino ja teatriga lõpparvet ei tee

Linnateatris lavastab Nüganen jaanuari lõpuks tüki "Lapsed", esimene "Apteeker Melchiori" film linastub 2021. aasta sügisel ja juba on lepingud ka teiste teatritega.

"Pensionile on natuke vara veel minna. Ma kavatsen ikka tööd teha," selgitas ta.

Toimetaja: Kerttu Kaldoja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: