Kas vanade puitarhitektuuri asumite kõrvale võiksid tulevikus kerkida ka uued ja moodsad puidustlinnakud? Kunstiakadeemia linnaplaneerijad ja arhitektid näevad puidus igatahes palju kasutamata võimalusi.

Vanade Lender majade ja Tallinna majade kõrvale otsib linnaplaneerijate ja arhitektide uurimisrühm uue puidust maja prototüüpi, uut n-ö Lenderi maja.

"Me kutsume seda Slender-majaks – ka ingliskeelsest terminist. Hoone, mis ei nõua ega võta palju enda keskkonnast ja võimalikult väheste tootmis- ja energiakuludega suudab anda maksimumväljundi," rääkis "Aktuaalsele kaamerale" arhitekt ja EKA õppejõud Sille Pihlak.

Üks näide puidu maksimaalsest kasutusest arhitektuuris on tootmisjääkidest disainitud bussipeatus, mida saab näha ka kolmapäeval EKA galeriis avataval näitusel.

"Me loome uut ruumikultuuri, ja vaatleme näiteks, kuidas ehitada nii, et ei teki üldse ülejääki. On väga oluline, et me saaksime sellest materjalist maksimumi kätte, sest kui me juba oleme selle otsuse teinud ja hakanud puidust ehitama, et me siis selle 10 protsenti maksimaalselt ära kasutaks," lisas Pihlak.

EKA rektori Mart Kalmu hinnangul on selge et kohaliku ressursi väärindamine on Eesti Kunstiakadeemia jaoks väga oluline. "Me kõik teame, et eesti majanduse üks murelapsi on ehitussektor ja selle mahajäämine, see on automatiseerimata ja digiteerimata," tõdes ta.

"Selle kontestis on mul hea meel, et EKA arhitektuuriteadlased ei tegele imeliste paleede ja ooperteatrite projekteerimisega, vaid tõsiselt mõtlevad, kuidas seda sektorit järele aidata, kuidas nii tootmise kui ka projekteerimise ja digitaliseerimise abil viia kokku insenerid, tootjad, arhitektid ja selle läbi tervikuna eesti majandust elavdada ja mis eriti tähtis – seda tehakse kohalikku materjali, puitu väärindades."