Näitusel on eksponeeritud perioodil 2005–2019 valminud skulptuurid ja uus videoteos "Ärkamine" (2020), mis on pühendatud kehale kui loovale organismile ning mis räägib taassünnist ja uuenemisest.

Piccinini loob skulptuure hüpoteetilistest eluvormidest, mida oleks võimalik aretada erinevate liikide geneetilise ristamise teel. Iga inimsuuruses teose puhul, mille valmimine võtab ligi aasta, on hüperrealistliku tulemuse saavutamiseks kasutatud silikooni ning inimeste juukseid ja karvu.

"Patricia on väga sügavalt selle poolt, et ka loomadele ja taimedele tuleks anda oma õigused ja mitte anda inimesele privileegi teise elu kasutamiseks," rääkis Kai kunstikeskuse programmikoordinaator Triin Metsla "Aktuaalsele Kaamerale". "Näiteks näeme teost "Võrse", kus Patricia on andnud elu ühe puuvõrse juurtele, mis on meeldetuletuseks, et taimedel ja puudel me ümber on samuti oma elu ja ka neid tuleb kaitsta."

Patricia Piccinini sündis 1965. aastal Freetownis Sierra Leones Lääne-Aafrikas. 1972. aastal kolis Piccinini perekond Austraaliasse, kus kunstnik ka üles kasvas. Praegu elab ja töötab Piccinini Melbourne'is. Piccininil on bakalaureusekraad majanduse erialal Canberras asuvast Austraalia riiklikust ülikoolist ning bakalaureusekraad visuaalkunsti erialal Melbourne'is asuvast Victoria kunstikolledžist, kus ta töötab professorina alates 2017. aastast. Patricia Piccinini näitus "Me oleme perekond" esindas Austraaliat 2003. aastal 50. Veneetsia biennaalil.

Näituse kuraator Anna Mustonen on Helsingis tegutsev vabakutseline kuraator ja veebipõhise kunstiplatvormi daata.art kuraator. Mustonen on 15 aasta jooksul töötanud nii avalikus kui erasektoris, sh muuseumites nagu Tate Modern (London) ja Kumu kunstimuuseum (Tallinn) ning rahvusvaheliselt tunnustatud galeriides Victoria Miro (London) ja Haunch of Venison (London).