Heldur Meerits kultuuri toetamisest: kus riskid on suuremad, on ka üllatumise võimalus suurem
Kultuuriministeerium jagas 10. aastat välja kultuurisõbra tunnustused. Teiste hulgas pälvis peapreemia ehk aasta kultuurisõbra tiitli metseen Heldur Meerits, kes rääkis saates "Uudis+", et kultuuri ja ka teaduse puhul on alati oma riskimoment – võib-olla õnnestub ja võib-olla ei õnnestu. Aga seal, kus riskid suuremad, on ka üllatumise võimalus suurem.
Meerits märkis, et põhjus, miks ta kultuuri toetab, on lihtne – talle meeldib ja nii ongi. "Üks pool on utilitaarne, et on tore, kui sul on kodus kena maal või graafiline leht. Sama utilitaarsuse alla käib sageli ka hea teatrietendus. Aga see ei ole kindlasti kõik."
Ta lisas, et kui on arhitektid, kes loovad head elukeskkonda, siis aitab ta seda valdkonda toetades kena elukeskkonna loomisele kaasa. "Kõige viimane asi, mispärast see on huvitav ja positiivne valdkond, on see, et kultuuris õnnestub sul näha ka inimeste loovust, osavust ja see on alati asi, mida on hea meel toetada."
Meerits tunnistas, et mõned teemad tõesti erutavad või kõnetavad teda rohkem. Toetamise juures ei ole oluline mitte ainult raha, vaid mõnikord ka aeg.
"Nüüd võib vist juba öelda, et peaaegu et läbi aastakümnete olen üsna palju aega kulutanud ka arhitektuurile. Kui tagasi vaadata, siis arhitektuur on esimene valdkond, aga ka teater on huvitav ja põnev valdkond. Kui hakkan neid niimoodi üles lugema, siis ma loen vist kõik kunstivaldkonnad üles."
Meeritsa puhul toodi konkreetselt välja määrav tugi Collegium Miraculorumi lavastuse "Metsik kaart" valmimise juures, mille esietendus on pandeemia tõttu edasi lükkunud ja peaks toimuma sel sügisel. Meerits rääkis, et sellega seotud inimesed võtsid temaga ühendust ja kirjeldasid oma projekti ning see tundus talle huvitav.
"Ega ma liiga palju aru ei saanud, mis sealt tuleb, aga kui vaatasin osaliste nimekirja, siis tekkis tunne, et võib-olla sealt tuleb midagi head ja huvitavat. Kultuuri ja ka teaduse puhul on ju alati oma riskimoment – võib-olla õnnestub ja võib-olla ei õnnestu."
Ta selgitas Broadway näitel, et Broadwayl väga suuri üllatusi ei ole, aga see on alati kindla peale minek. "Off-Broadway'l on sul riskid suuremad, aga ka üllatumise võimalus suurem. Off-off-Broadway'l väga paljud asjad ebaõnnestuvad, aga kui seal midagi korda läheb, on see fantastiline."
Kunst on sageli üsna elitaarne, aga kindlasti on seal rohkem ja vähem elitaarseid asju, sõnas Meerits. "Mida rohkem meil inimesed koolis käivad ja mida rohkem nad kogevad, seda suuremaks lähevad šansid, et nad mõistavad seda, mis on kunstnike taotlus. Loomulikult, ka kunstnikud ebaõnnestuvad, siis tuleb ka sellele selgelt otsa vaadata ja iga ebaõnnestumist ei peaks ka tingimata taevani kiitma."
Konkreetseks eesmärgiks lihtsam annetada
Kertu Saksa sõnul on eraisikute toetused kultuurivaldkonnas muutumas järjest olulisemaks. "Me kõik teame seda, et meie suured sündmused-festivalid, PÖFF, Jazzkaar, Viljandi folk, Draama festival jm, on väga suuresti toetumas erarahale ja just sponsorlusele."
Uus suund on tema sõnul ka see, et mitmed eratoetajad on otsustanud toetada valdkondi läbi kultuurkapitali ja seda seepärast, et äriga tegelevatel inimestel ei ole tihti aega, et raha neis valdkondades, mida nad soovivad toetada, väga täpselt sihitada.
"Ehk kui toetaja või annetaja teab, et sooviks toetada seda, et Eesti kirjandust tõlgitaks inglise keelde, ja tal endal ei ole aega ega võimalust neid teoseid välja valida, mis peaksid olema tingimata tõlgitud, siis on väga hea kasutada kultuurkapitali ekspertkogusid," selgitas Saks.
Ta selgitas, et kultuurkapital toimub selliselt, et neil on kaheksa valdkonda – kunstid, rahvakultuur ja sport ning rakuke igas maakonnas ja kõigil valdkondadel on sihtkapitalid, kus igas on seitse eksperti, kes vahetuvad iga kahe aasta järel.
"See tähendab, et komisjonides on tööl just väga värske pilguga põllult tulnud inimesed ja seepärast on kasutatud ka kultuurkapitali niimoodi, et see raha on annetatud kultuurkapitalile, kes siis jagab selle omakorda välja."
Saks märkis, et kui on väga konkreetne eesmärk, on toetajaid ja annetajaid lihtsam leida. "Kui lihtsalt küsida annetusi kirjanduse valdkonnale või lihtsalt spordivaldkonnale, siis see jääb uduseks. Eratoetaja tahab konkreetset asja toetada, sest ta tahab näha ka konkreetset tulemust."
Maksusoodustus oleks kindlasti üks asi, mis aitaks toetajaid juurde tuua, tõdes Saks. "Siin tulebki eristada toetamise variante. Üks on sponsorlus, kus toetaja saab ka midagi vastu – kas nähtavust vm, ja eine on lihtsalt annetamine, kus ta vastu saada midagi ei taha, vaid tahabki seda valdkonda toetada."
Ta lisas, et läbi kultuurkapital toetamist aitaks kindlasti see, kui kultuurkapitalile annetamine oleks tulumaksuvaba. "Praegu see nii ei ole, see on kolm korda erinevatest valitsustest läbi käinud, aga pole veel tulemuseni jõudnud. Me jätkame selle tööga."
Meerits ise usub, et toetuste kasvatamisel on olulised ka kultuuritegelaste endi hoiakud. Kui inimesel silmad säravad, ta tahaks midagi ära teha ja selleks on ainult natukene eurosid puudu, siis on see on kindlasti toetajale ka palju inspireerivam, selgitas ta.
"Aga kui ollakse nina vissis ja kogu maailma peale kuri, siis ei taha need toetused ka tulla. Veel üks praktiline näpunäide ka, et kui toetus on saadud, siis oleks toetuse saaja poolt kena ka öelda, et see, mis ma plaanisin, see saigi ära tehtud," lisas Meerits.
Toimetaja: Merit Maarits, intervjueeris Lauri Varik
Allikas: Uudis+