Tartu ülikoolile kuulub kokku ligi 45 000 kunstiobjekti, millest vanagraafika ja antiikkunsti kipsjäljendite kogud on Eesti suurimad. Rahvusülikooli sajandal sünnipäeval avati see sama ülevaate näitus Kadrioru kunstimuuseumis, ent alles nüüd on teosed jõudnud tagasi kodulinna. Näituse tunnusvisuaal on 37 ülikooli olulist teadlast kujutav Enn Põldroosi pannoo "Universitas Tartuensis".

"Mis omakorda on eeskujuks võtnud rahva ja Ateena kooli, kus on ka Platon ja Aristoteles kujutatud. See Platoni akadeemia, sealt ülikooli mõte, Emajõe Ateena, need kõik kõlavad kokku. Sellepärast sai ka selline ladinakeelne nimi valitud," rääkis kuraator Ingrid Sahk "Aktuaalsele kaamerale".

Ülikooli kunstikogu paremikus on teoseid erinevatest ajastustest, alates Albrecht Düreri graafikast kuni Franz Kügelgeni maalitud Parrot' ni, kes oli ülikooli esimene rektor pärast taastamist. Tuttavaid ja olulisi nägusid on ruumis palju veel, näiteks semiootik Juri Lotman ja Tartusse ülikooli loomise idee algataja Johan Skytte. Näitus räägib ka akadeemilise kogu saatusest ning kunstitööde kogumise põhimõtetest.

"Ülikool ei tegele enam aktiivselt kunstikogumisega, seda oleme ka sõnastanud, et 21. sajandil me püüame hoida seda pärandit, mis on minevikust meieni jõudnud. Aga loomulikult näiteks rektorite portreed - on hea meel, et see traditsioon on jätkunud, et rektorite portreesid tellitakse ja see galerii täieneb ajapikku," lisas Sahk.

Kuna praegu näituste avamisi siseruumis korraldada ei saa, on aastanäituse avapidu reedel toomkiriku varemete vahel koos lumebaari ja muusikaga.