Ave Tölpt muusikasektorist: oleme hetkel suhteliselt konkurentsivõimetus olukorras

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Ave Tölpt Autor/allikas: ERR

Üheksa Eesti muusikaorganisatsiooni pöördusid valitsuse ning riigikogu rahandus- ja kultuurikomisjoni poole ettepanekuga, et leida kaheksa miljonit eurot lisatoetusi kriisist väljumiseks. ERR-ile antud intervjuus kinnitas Music Estonia tegevjuht Ave Tölpt, et loodetavasti on juba sel kevadel ja suvel võimalik taas kontserte korraldada.

Tutvustage täpsemalt, mille te koos mitmete muusikavaldkonna esindajatega valitsusele esitasite.

Me esitasime valitsusele muusikavaldkonna konkreetse päästeplaani, mis aitaks meie valdkonda päästa kriisist, mis on juba nii pikalt kestnud. Me räägime muusikavaldkonnast kui väga suurest ja laiast sektorist, mis on oma tugivõrgustikuga meeletult suur ja mõjutab oma külgnevaid sektorid. Väga oluline oli tulla välja konkreetse päästeplaaniga, nii lühi- kui ka pikaajaliste meetmetega.

Mis need konkreetsed ettepanekud on?

Oleme pannud ette lühiajalistest ettepanekutest näiteks selle, et tuua kriisiabi muusikaettevõtetele. Seal on ära nimetatud püsikulutused ja selles plaanis on ka riskifondi loomine. Seda selleks, et tagada mingi kindlus riskifondi näol korraldajatele, sama on asunud looma ka teised riigid.

Seitse miljonit tähendab lühiajalist abi muusikaettevõtetele, ülejäänud miljon eurot oli kirjeldatud ära ettepanekus kui vabakutseliste loovisikute toetus, mida loomeliidud jagavad välja. On väga oluline, et sinna ka lisavahendeid suunatakse. Sellest tulebki siis kokku kaheksa miljonit eurot abi muusikasektorile.

Pikaajaliste plaanidena olid ette pandud nii Euroopa struktuurifondides ressursi eraldamine kultuuri ja loomemajanduse taastamiseks. Juba ammu on tegelikult ette pandud Euroopa parlamendi poolt, et kaks protsenti eraldatakse kultuuri ja loomemajanduse taastamiseks. Seda pole aga teadaolevalt seni tehtud, nüüd ongi väga oluline tähelepanu suunata Euroopa struktuurifondidele ja teistele fonidele, kus veel otsustamine käib, et suunata raha loomemajanduse toetamiseks. Seda soovitust võiks arvesse võtta, mis Euroopast tuleb.

Teisalt siis käibemaksu alandamine, oleme välja pakkunud ajutise lühiajalise alandamise minimaalselt kuni 2024. aastani. See oleks üks läbiv horisontaalne meede, mis mõjuks ka pikemas plaanis riigieelarvele positiivselt, kuna see võimaldaks meil olla konkurentsivõimelised. Hetkel oleme suhteliselt konkurentsivõimetus olukorras võrreldes teiste riikidega, kui vaadata teiste riikide käibemaksumäärasid, siis meil on see väga kõrge. Nendes riikides, kus see on ka väga kõrge, on vastaval ka väga kõrged toetused.

Mis siis teistes riikides tavaline käibemaksumäär on?

Lätis ei olegi ja teistes riikides on näiteks viis, üheksa ja muud madalamad käibemaksumäära protsendid. Tasuks ühtlustada, selleks sai meil üheksa protsenti välja pakutud, hetkel siis lühiajaliselt.

Näiteks Lätiga võrreldes, siis sinna on just väga soodne suured kontserdid viia. Tegelikult läbi suurürituste on see majanduslik mõõde külgnevatesse sektoritesse väga suur, seega selleks, et me konkurentsivõimelisena püsiksime ja saaksime hakata oma majandust taastama, oleks see väga-väga oluline.

Kui realistlikuks te ise peate, et te valitsusega kokkuleppele jõuate?

Ma loodan väga, et jõuame. Usun, et valitsus saab samamoodi aru, et on vaja lühiajalisi meetmeid, kui piirangud jätkuvad või on nüüd isegi veel tugevamad. Saame sellest kõik ühtemoodi aru, aga me oleme need organisatsioonid, kes saavad sellele tähelepanu juhtida ja näidata, mis on konkreetse sektori vajadused.

Eriti pikemaajalises plaanis usun, et väga oluline on suunata rahasid loomemajandusse ja tuua veel täiendavalt mingi horisontaalne meede, mis aitaks taastuda. Usun, et me oleme siin ühte meelt, on lihtsalt hea, et valdkond on nüüd välja pakkunud, milline on see konkreetne kriisist väljumise plaan.

Mõnes mõttes tundub, et mis käibemaksust me üldse räägime, sest kas üldse üritusi toimub?

Tegelikult on korraldajaid, kes on üritanud ka nende piirangute ajal üritusi korraldada. Ma väga tahaksin loota, et see kevad ja suvi toovad meile üritused tagasi, kui me nüüd oleme jälle lühiajaliselt kinni ja kultuuriüritusi ei toimu, siis see võimaldaks käivitada sektorit nii, et publik tuleks tagasi. Oluline on ka see, et me saaksime väljastada kommunikatsioonis ka veidi teistsuguseid sõnumeid, sest kui kommunikatsioon on vastuoluline, siis publikul on väga raske tulla tagasi.

Kontserdikorraldajad on professionaalsed ja korraldavad turvalises keskkonnas üritusi, nii et tegelikult ma arvan, et kui me nüüd alustame sektori taaskäivitamist ja riigil on konkreetsed meetmed, siis on võimalik, et see sektor ikkagi taastub ning need festivalid, mida praegu planeeritakse, ikkagi toimuvad ja publik tuleb sinna kohale.

Mis on teie plaani ajakava? Mis ajal te sooviksite saada toetuse, kes sellele kandideerida saab ja mille alusel? Kuidas loodetava raha jaotamine võiks käia?

Eks ma arvan, et need meetmed lähevad olenevalt otsuselt väljatöötamisele, aga muusikasektor on väga laiapõhjaline, me räägime siin loovisikutest, kontserdipaikadest, kontserdikorraldajatest, helistuudiotest, heli- ja valgustusteenustest. See toetus peaks jagunema muusika ökosüsteemi laiemalt.

See on selge, et lühiajalist meedet on vaja kohe kuni suveni ning sealt edasi kuni sügiseni on riskifondide teema ka aktuaalne. See on lühemaajaline plaan, aga kui me räägime pikemast plaanist, siis Euroopa struktuurifondide eelarved jagunevad 2021. kuni 2027. aastani, kui me räägime käibemaksumäära langetamist, siis see on kuni 2024. aastani. Sellises ajaraamis me praegu liigumegi.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: