Anneli Ott: tahame kriisist väljumise kava esitada selle kuu jooksul

Foto: Siim Lõvi /ERR

Kultuurivaldkonna esindajad panid seljad kokku ning esitasid valitsusele ühise ettepaneku kriisist väljumiseks. Ühispöördumisele kirjutas alla enam kui 251 organisatsiooni nii muusika, kunsti, etenduskunstide, muuseumide, rahvakultuuri, kirjanduse kui ka filmi- ja kinovaldkonnast. Kultuuriminister Anneli Ott sõnas, et kriisist väljumise kava tahetakse esitada selle kuu jooksul.

Kultuuri- ja loomemajanduse valdkonnas töötab enam kui 30 000 inimest, kellest väga suur osa on vabakutselised ning teevad tööd projektipõhiselt. Kui kultuurivaldkonna töö on halvatud, on just nemad kõige haavatavamas seisus.

"Tavapärases olukorras maksavad näituseasutused kunstnikele, kuraatoritele ja kõigile näitusega seotud inimestele tasusid projektipõhiselt ja reeglina makstakse need välja projekti alguses. Kui nüüd projekt jääb ära, siis jääb ära või lükkub edasi ka see tasu maksmise hetk," rääkis Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus ja Kai kunstikeskuse juht Kadi-Ell Tähiste "Aktuaalsele kaamerale".

Muusikutele, kelle igapäevane sissetulek sõltub peamiselt kontserttegevusest, on viimane aasta laastavalt mõjunud.

"Ma tean suurepäraseid muusikuid, kes on pidanud vahetama eriala või on siiralt mõtlemas sellele. See seltskond jäeti vaatamata oma kiirele koostööle ja reageerimisele mitte pooleldi räästa alt välja, vaid täiesti vihma kätte," sõnas muusik ja Philly Joe jazziklubi juht Reigo Ahven.

Filmiklastrit esindav produtsent Aet Laigu sõnul on toetustega väga kiire. Kriis on kestnud juba terve aasta ning valdkonna enda reservid on otsa lõppenud. Ka pöördumises rõhutatakse, et vajadus lühiajalise kriisiabi järele on praegu oluliselt suurem, kui eelmisel aastal ning omal jõul taastumine on võimatu.

"Praegu on enamus ettevõtete tegevus tegelikult peatunud, ei ole enam suuri projekte töös, on eelnevatest projektidest üleval veel võlad ja ei ole tulemas ka sisse rahvusvahelisi projekte välismaalt, kuna riigid on lukus ja samuti on lukus ka kinod, mis peaksid meie filme näitama ja inimesed ei jõua juba kinodesse aasta jooksul samas mahus, mis oli kriisieelne. Tootjate varud, rasv on kokku kuivanud ja täna ei ole teada, mida toob tulevik," tõdes Laigu.

Oma pöördumises rõhutavad kultuurivaldkonna esindajad kultuuri tähtsust Eesti majandusele. Näiteks 2019. aastal toimunud Hollywoodi filmi "Tenet" võtted elavdasid Eesti majandust miljonites eurodes. Praegu on suurprojektid pausil ning Eesti filmitööstus kokku kukkumas. Paljud oma ala spetsialistid on kaotanud töö ning vahetanud ametit.

"Kui me riigile makse maksame igakuiselt, siis ei saa olla, et toetusmeetmete tagurpidi käima tõmbamine võtab aega rohkem kui aasta," ütles Ahven.

Kultuurivaldkond vajab nii lühiajalisi meetmeid kui ka pikaajalisemat plaani.

Riik on vabakutseliste loovisikute toetuseks reservist eraldanud 3.2 miljonit eurot, mille välja maksmiseks on vaja kõigepealt muuta loovisikute seadust. Kuna praegu ei kehti Eestis eriolukord, võtab seaduse menetlemine pisut kauem aega ning täiendavad toetused jõuavad abivajajateni kevade jooksul.

"Märtsikuu jooksul tahame esitada oma kriisist väljumise kava, mida valdkondadega koos koostame ja kui kava arutelud valitsuses jõuavad tulemusteni, siis saab täpsemalt öelda, millal toetused hakkavad inimesteni jõudma, aga täpselt millised, kui suured ja mis mahus, seda täna öelda ei saa," sõnas kultuuriminister Anneli Ott.

Toimetaja: Victoria Maripuu

Allikas: "Aktuaalne kaamera"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: