"See võib alguses tunduda kummaline või uus formaat, aga olgem ausad, eks meil ole natuke uus maailm ka, nii et tuleb kohaneda ja leida neid formaate, mis tooksid sarnase kohalolu. Kuigi terve selle aja vältel oleme trupiga katsetanud Zoomi  ja Skype'i variante, siis me avastasime, et telefon on niivõrd vana tehnoloogia, et toob mingi kohalolu, mida Zoomi kõne ei too. Nii et sealt ka see mõte, et publikul on võimalik kogeda teatrit läbi telefonikõne." 

Lavastuse kogemiseks tuleb osta pilet, nagu ikka teatrisse minnes. Vajalikud asjad saadetakse nii-öelda publikule postiautomaati. "Kõigepealt ostad endale pileti, saad automaati ühe paki. Pakis on mitu ümbrikku, peale on kirjutatud telefoninumber ja kellaaeg ning iga ümbriku sees on neli fotot. Siis helistad nendele numbritele, sul on fotod, mis ümbrike sees, räägid nende fotode omanikega, nad jutustavad sulle ühe loo."

Lavastus põhineb intervjuudel erinevate eestlaste või Eestis elavate inimestega. Algselt oli plaan kasutada lavastusest näitlejaid, kuid autentsuse ja päris tunde saavutamiseks peaks oma lugusid rääkima ikka inimesed ise.

"See ongi päris õige inimene, kes räägib oma lugu. Kuna meie lavastuse läbivaks teemaks on kogukond ja kuulvuustunne, siis kuigi me katsetasime näitlejatega, siis meile tundus, et see peabki olema nõnda, et inimesed ise räägivad oma lugusid. Palju juhtub seda praegu, et saad minna võõra inimesega juurde ja kohe rääkida pärisasjadest, ei pea sahkerdama maskidega ja nii edasi? Mulle tundub, et see on päris väärtuslik lavastus ajal praegu, kus meil külg-külje kõrval olemist ei ole."

Lavastus toimub reaalajas, mis tähendab, et ümbrikul olevale numbrile helistades ongi otseühendus fotode omanikega, kes selle kohta loo räägivad. Lehtna sõnul tekitab see teatava adrenaliiniolukorra. Mõne loo puhul on võimalik jutustajalt ka küsimusi küsida, kuid publik peab olema valmis ka hoopis ise küsimustele vastama. "Mõni nendest lugudest on üles seatud ka niimoodi, et see inimene küsib sinu käest midagi. Aga peamiselt on sul kuulaja rol ja sul on käes need fotod. Me ise oleme võrrelnud seda olukorraga, kus satud kellegi elutoadiivanile ja ta hakkab sulle oma fotoalbumit näitama."

Lavastuses on kokku 16 erinevat inimest erinevast soost, vanusest ja erinevate ametite esindajad. Igaüks neist vestleb ühel õhtul 12 inimesega. "See ei ole massilavastus, see on üks ühele teater, mis tundub mulle eriti luksuslik, seda eriti tihti ei ole. Üks ühele, seal ja praegu, see lugu, üks kuulaja, üks rääkija," võtab Lehtna lavastuse kokku.