Tõnu Naissoo: Eestis väga ainult jazz'iga leiba ei teeni

Foto: Priit Mürk/ERR

Neljapäeval, 18. märtsil tähistab oma 70. sünnipäeva pianist ja helilooja Tõnu Naissoo, kes rääkis saates "Delta" oma töödest ja toimetustest koroonaajal, plaadistus- ja esinemiskogemusest Venemaal ja Jaapanis ning ka sellest, miks just eelistada mängida triokoosseisus. Samas tõdes ta ka, et Eestis väga ainult jazz'iga leiba ei teeni.

Kui tulevikku vaadata, siis tulevik on tume. Aga ei, nii hull asi ei ole.

Naissoo tunnistas, et koroonaajast tingitud sunnitud puhkus on talle isegi hästi mõjunud, sest on võimaldanud tegeleda asjadega, mille jaoks polnud aktiivse tegutsemise kõrvalt aega – korrastada arhiivi ja üldiselt kõigele tagasi mõelda.

"Kui täitsa viimasest tegemisest rääkida, siis tegin Moskva plaadifirmale Art Beat ühe jõuluplaadi, mida salvestasin Tallinnas, sest ei saanud kaugemale sõita, ja veel augustikuus tegin master'i oma Electric Trio plaadile, mis oli salvestatud omakorda aasta aega tagasi, 2019. Nii et nokitsemistööd on olnud praegu küll."

Augustis peaks Naissoo oma uue plaadi materjaliga üles astuma Jazzkaarel, mille aprillikuine toimumisaeg edasi lükkus.

"8. aprillil peaksin olema Venemaal Moskvas Jaroslavis, kus on festival ja ma oleksin seal aukülaline, kuna selle festivaliga on sidunud mind palju aastaid. Huvitaval kombel on see ka suure sõja ajal olnud Eesti ansamblite kogunemiskoht."

Naissoo tunnistas, et on Venemaaga olnud viimasel ajal tihedamalt seotud, kuna tema produtsent tegutseb Moskvas ja on just viimase plaadifirma Art Beat alt andnud välja oma seni viimased plaadid.

Jaapanis jazz'ile publikut jagub

Venemaa kõrval on Naissoo olnud tihedas kontaktis ka Jaapaniga, kus on andnud välja nii mitmeid plaate kui ka käinud esinemas.

"See juhuslik võimalus tekkis kuskil 2005–2006. aastal ja läbi ühe Soome plaadikollektsionääri, kellega ma sain tuttavaks 1985. aasta Pori Jazzil, kui ma olin seal EBU (Euroradio Jazz Orchestra – toim) big band'i koosseisus esinemas," meenutas Naissoo.

"Ta oli vanem härrasmees, sündinud samal aastal kui mu isagi – 1928 ja oli selline amatöörfotograaf. Ta tegi minust pilte koos erinevate tuntud muusikutega ja meil tekkis hea klapp. Tema tütar oli Tallinnas giid ja kui ma töötasin Viru hotellis, siis ta saatis mulle vahel ka mõned jazz-plaadid," jätkas ta.

"Me pidasime kirjavahetust ja kui Viru tolleaegne direktor Yrjö Vanhanen tegi mulle ettepaneku salvestada Viru hotelli jaoks kinkeplaat, siis ühe neist plaatidest saatsin ka sellele Soome tuttavale, kes näitas seda ühele Jaapani produtsendile, kes oli plaadifirma Atelier Sawano produtsent. See muusika meeldis talle ja nii see ilmselt käima läkski."

Praeguse seisuga on Naissoo selle plaadifirma alt välja andnud 15 plaati, mis on olnud tema enda sõnul ennekõike triol ja mainstream'il põhinev muusika. "Olen teinud ka paar sooloklaveriplaati, aga firma stiil on just klaveritrio muusika."

Plaatide väljaandmine tähendab ka seda, et neid tuleb tutvustada ning plaadiesitlused on teda viinud enamasti Tokiosse ja Osakasse, aga ka sellisesse linna nagu Kanazawa, mis jääb teisele poole, Jaapani idarannikule. "Kontsertsaalid on olnud väga prestiižsed. Osakas on esitlused olnud seotud ka väikese jõulu-jazz'i festivaliga. Kõige suurem koht on olnud Tokyos."

Rääkidest Jaapanist ja jazz-muusikast, märkis Naissoo, et eriti populaarne on seal aastakümneid olnud Keith Jarrett, aga omal ajal ka Miles Davis. Aga ka paljud Euroopa artistid – Rootsist näiteks pianist Jan Lundgren.

"Neid nimesid on palju. Tundub, et neile selline muusika on meeldinud. Peab ütlema, et ka rahvahulk on päris suur, nii et kui Tokios on 12 miljonit elanikku, siis kontsertsaalidesse selle muusika tarbeks ka rahvast jätkub."

Triokoosseisus mängimine on olnud pragmaatiline

Rääkides sellest, Eestis on olnud Naissool viimasel ajal erinevaid triokoosseise – Electric Trio, Acoustic Trio ja Hammond Trio, siis tõdes ta, et see on olnud suhteliselt pragmaatiline otsus – kolme inimest on lihtsam kokku saada kui suuremat hulka.

"Võib-olla ka see, et kui sa oled just pianist või klahvpillimängija, siis trio koosseisus saad sa end rohkem näidata ja rohkem mängida. Kui koosseis läheb kvinteti ja seksteti peale, siis lihtsalt igal mängijal ei ole võimalust ehk mängida, sest lugu läheb siis liiga pikaks."

Ta lisas, et sellest olulisem on leida inimesed, kes tulevad sinu mõtetega kaasa. "Julgen öelda, et mul on triodest läbi käinud Eesti parimad rütmisektsiooni mängijad."

Naissoo tõdes, et tagantjärele vaadates oli tal üllatavalt palju jazz-kontserte, kuigi omal ajal teenis ta leivaraha restoranides ja 30 aastat Viru hotellis mängides. "Need polnud nädalaid kestvad tuurid, vaid kuhugi festivalile sõidud või nädalapikkused, väiksemad tuurid."

Ta usub, et elas päris õnnelikul ajal, sest esinemisvõimalusi oli suhteliselt palju – üks kuuendik maailma, ega seda nii vähe polegi. "Sa elad omas ajas ja kui sa leiad sellele oma filosoofia ja oled sellega rahul, siis on ükskõik, kus sa tegelikult elad. Ega see Ameerika ei ole ka nii marjamaa."

Naissoo meenutas, et ta aasta aega Ameerikas üliõpilasena oli, oli näha, et jazz-klubisid seal väga polnud. "Need olid enamuses suletud. See käbi lainetena. Nüüd on jälle neid klubisid rohkem ja oli neid rohkem ka 60ndate, aga see vahepealne aeg oli nii ja naa, kui see rokkmuusika oli populaarsem, siis jäi alternatiivmuusika kohti vähemaks."

Aga Eestis peab ses osas olema ikkagi universaalne, leiab ta. "Jazziliidul on jazz-klubisid küll palju arvel, aga need tahavad enamasti ikkagi kuulata laulu, võib-olla ka saksofoni. Aga klaverimäng on teisejärgulisem."

Samas sõltub palju ka populaarsusest, lisas ta. "Kui satud rohkem silma alla, meedia reklaamib sind või esined kuskil rohkem, siis tekib ka huvi ja eks see on kõik omavahel seotud," selgitas Naissoo.

"Aga Eestis väga ainult jazz'iga leiba ei teeni ja seda ei teeni ka Ameerikas. Need inimesed, kes sellega on pinna peal püsinud, saab üles lugeda kahe käe sõrmedel. Ei saa selles mõttes oma aega kiruda, et oleks valel ajal elanud. Oli nagu oli ja olen väga rahul," tunnistas ta.

Toimetaja: Merit Maarits, intervjueeris Ivo Heinloo

Allikas: "Delta"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: