Ühiskonna avamisest

Lugupeetud peaminister Kaja Kallas
Lugupeetud kultuuriminister Anneli Ott

COVID-19 olukord Eestis liigub õiges suunas – nakatumine väheneb. Valitsus pikendas piirangute kehtivust ning seadis uueks piirangute lõpuajaks 25. aprilli. Valitsuse liikmed on korduvalt öelnud, et piirangud võetakse maha järkjärguliselt, et avamisega seotud nakkuse tõus püsiks kontrolli all.

Teater on läbi kogu viiruskriisi püsinud turvalise kohana – madalat nakatumisriski näitavad nii teadustööd¹ kui ka fakt, et Eesti andmete kohaselt ei ole teatripublikust alguse saanud ühtegi nakkusjuhtumit ka olukorras, kus on teada, et teatris on viibinud nakkusega külalised. Teatrite madala nakkusriski tagab üldjuhul väga hea ventilatsioon, samuti usaldusmeetmed, mida kasutakse. Väga oluline on olnud publiku mõistev suhtumine ja käitumine – teatripublik soovib, et teater on lahti ja mõistab, et teater saab lahti olla vaid siis, kui teater püsib madala nakkusriskiga kohana.

Pakume välja avamise plaani, mille alusel võiks teatreid jätkuvalt paraneva viirusolukorra taustal lahti teha.

Statsionaarse istekohaga teatri- ja kontserdisaalid võiks avada 50% täituvusega kohe, kui nakatumiskordaja R väärtus on kahe nädala vältel püsinud madalamal kui 0,85 ja päevane nakatunute arv on 500 või alla selle. 50%-line täituvuspiirang kaob, kui nakkuskordaja on püsinud kahe nädala jooksul madalamal kui 0,8 ja nakatanute arv on 300 või alla selle.

• Selleks, et tagada piisav hajutatus 50% täituvusega saalides, müüme istekohad nii-öelda mustris – inimeste vahele jätame vahed. Eesmärk on vähendada kokkupuuteid nende vahel, kes igapäevaselt kontaktis pole.
• Etenduse vaheajal suuname rahvast hoidma hõredust. Hajumise vajadust nii tualeti kui kohvikusabas kui vaheajal üldiselt tuletame meelde nii kõlaritest, infomaterjaliga, kus võimalik ka videotabloodelt, vajadusel aitab ka publikuteenindaja. Jälgime, et publik ei moodustaks treppidele troppe. Et hajuda oleks võimalik veelgi paremini, avame publikule oma välisuksed: suuname neid õue, sest kevadine ilm seda soosib. Kus võimalik, loome õue ka kohviku, et publikul oleks motiiv püsida just õues. Avame ka muud ruumid, mis muidu suletud ja lubame publikul jääda saali. Kohvikusabade vältimiseks pakume publikule ettetellimisvõimalust, samuti avame kus võimalik täiendavaid müügipunkte hoone eri osades, et motiveerida publikut hajuma. Pooltühja saaliga tagame neid meetmeid kasutades, et valdavalt ei teki publikul kontakti lähemal kui 2 meetrit või kui see tekib, siis on kokkupuude põgus (näiteks trepil möödudes või tualetis) ja nakkusrisk püsib madal, kuna kõik külalised ja kogu personal kannavad maske.
• Etenduse või kontserdi lõpus saalist väljumine toimub üldjuhul ridade kaupa. Eesmärgiks on vähendada järjekordade tekkimist garderoobis ja teel garderoobi. Lisaks loome kus võimalik juurde täiendavaid riiete riputamise kohti ja lubame soovijatel võtta üleriided ka saali. Kevadel ilmad soojenevad ja seega üleriiete hulk väheneb ja juba seeläbi ka garderoobi suunduv rahvahulk.
• Kui valitsus võtab vastu otsuse teatrite osalise avamise kohta, pöördume publiku poole ka avalikult läbi meedia ning palume neilt jätkuvalt head koostööd ja mõistvat suhtumist teatris kehtivate reeglite osas. Teatripublik on olnud heaks eeskujuks ja usume, et ka seekord tulevad nad meie palvega kaasa.
• Üldiste usaldusmeetmetena on kõikjal saadaval desovahendid, teatreid koristatakse hoolsalt ja publikul palume kanda maske. Need meetmed jäävad kehtima kuni riigi pädevad asutused pole öelnud, et nakkusrisk kogu ühiskonnas on muutunud vähetähtsaks.

Teeme ettepaneku lubada erandkorras nii-öelda katseprojektidena ka 100%-list täituvust teatrisaalis olukorras, kus nakatumiskordaja R väärtus on kahe nädala vältel püsinud madalamal kui 0,85 ja päevane nakatunute arv on samuti 500 või alla selle, seda juhul kui kogu publik on eelnevalt kiirtestitud. Meie kõigi ühine eesmärk on õppida viirusega koos elama. Paraku ütlevad teadlased, et viirus meie hulgast ei kao. Kiirtestimine on üks võimalus, millega maandada nakkusriske. Mõistmaks kiirtestimisest saadavat kasu, tuleks kiirtestimist päriselus katsetada. Mõistagi oleks kiirtestimine publiku eelneva teadmise ja vaba tahte alusel toimuv nn katseprojekt ja teostatav vaid väiksemates saalides. Selliste katseprojektide korralduslikud reeglid saab eelnevalt Terviseametiga läbi arutada.

Teatritegemine viisil, kus inimesed (publik omavahel ja publik trupiga) üldse kokku ei puutu ja nakkusriski ei ole – nn autoteater – peaks olema lubatud igal ajal, ka praegu. Hetkel on piiranguid kehtestava korralduse sõnastus segane ja tõlgendamisvõimalusi mitmeid. Korraldus lähtub loogikast, et teatrit tehakse kas toas või õues, aga kultuur oma vormides on mitmekesine ja võib sündida ka vahepealsetes vormides. Kultuur saab sündida ka näiteks akna taga, aknast välja vaatamist ei ole viiruse võitluse käigus põhjust keelata.

Õigusriigis ajal, mil ei ole kehtestatud eriolukorda, peaks olema lubatud kõik tegevused, mis ei ole sõnaselgelt keelatud. Keelata ei tohi viiruse tõkke põhjusel tegevusi, mis viirust ei levita. Eeldame, et nn autoteater on lubatud ka praegu – sõnaselget keeldu pole, kuid leiame, et valitsuse korraldus vajab selgitust või sõnastuse täpsustust. Kultuur annab inimestele meelerahu ja on seeläbi väga oluline viirusmuredest räsitud inimestele. Kui kultuuri tegemise ja kogemise käigus on nakkusrisk 0, siis ei ole õiguspärane kultuuri tegemist keelata.

Võib eeldada, et suveks on nii vaktsineerimise kui läbipõdemise kaudu saanud viiruskaitse oluline hulk eestimaalasi. Lisaks on välisõhus tehtavad tegevused turvalisemad – õues on ventilatsioon suurepärane. Seni ei ole suurtel välisõhus peetavatel üritustel nakkuskoldeid tekkinud, ei rallil ega suusamaratonil. Suveetendused välisõhus tuleks seega, sõltumata konkreetse hetke nakkuskordajast R, lubada 100% täituvusega. Täiendava usaldusmeetmena saab ka õues kanda maske, tagada desovahendite olemasolu ja vaheaegadel pöörata tähelepanu publiku hajumisele.

Täname võimaluse eest ühiselt edasi mõelda ning loetagu meie kirjas olevad mõtted sisendiks ka ministeeriumi poolt loodavale töörühmale.

Lugupidamisega
Margus Allikmaa

¹ Kriegel, Martin, and Anne Hartmann. "Covid-19 Ansteckung über Aerosolpartikel–vergleichende Bewertung von Innenräumen hinsichtlich des situationsbedingten R-Wertes." (2021). Kättesaadav: https://depositonce.tu-berlin.de/handle/11303/12578. Vt ka Tang, Song, et al. "Aerosol trans mission of SARS CoV 2? Evidence, prevention and control." Environment international 144 (2020): 106039.