"Me kõik unistasime vabast Eestist, aga vaba Eesti ja see, millisel kujul me saime ta - mitte ühtegi laipa ega lahingut... Ja nüüd, kui vaatan, kuidas poliitika areneb nii Lätis kui Leedus, nendel jääb puudu mingisugusest koostöövõimest," rääkis Parek kultuurisaates "OP". "Meil oli kongress, kus otsustasid parteid koos, et peame lahku lööma, kuidagi suutsime hoida kokku."

"Oleme vist ikka päris hästi elanud, aga meie, eestlased pole kunagi nii hästi elanud kui praegu," tõdes ta.

Pikalt poliitikas tegutsenud Parek elab praegu kloostris ja korraldab palverännakuid läbi Eesti. "Me nimetame ennast Pirita kloostri sõpradeks ja võtame igasuguseid asju ette. Meil oli matk Lõuna-Eestis, Võrumaal ja Lätis käisime ka. Seal mingi vestluse käigus tekkis idee, et teeks ühe palverännaku läbi Eesti, et Eestit tundma õppida," meenutas ta, kuidas palverännakud sündisid.

Pareki korraldatud palverännakud on umbes 600 kilomeetrit pikad ning vältavad Tallinnast läbi Eesti Vana-Vastseliinasse.

"Põhiliselt palverännutee peab näitama Eesti arengut, Eesti vabakssaamise käiku ja mis sellega koos on," selgitas ta. "Me käime ja püüame nii palju kui võimalik inimestega suhelda. See on väga tähtis. Käime kõigepealt ka ise raja vähehaaval läbi.

"Eesti on väga ilus, kui aus olla. Eriti praegu, kui maal liigud, siis näed, mis on juhtunud Eesti riigis. Maa on tundmatuseni muutunud," rääkis Parek. "Kui korras on majad, kui ilusad on majad, kui ilusat värvi... Linnas see kõik toimub tasakesi, aga maale sa satud vähem. See on asi, mis kõikide meie inimeste enesetunnet peaks tõstma."