"Huvitav oli, ja kõik tuli meelde. Muidugi mitte kõik detailid, sest ega see film ei käsitle terve valitsuse tööd, vaid see on ikka väiksema grupi töö. Võib öelda, et vaatamata sellele, et esimene valitsus oli absoluutselt mitteprofessionaalne, suudeti muutusi teha arvatavasti sellepärast, et ei osatud midagi karta. Praegu postsotsialistikest riikidest on meie situatsioon kõige parem. Kui sa oled professionaal ja kui sa tead kõiki ohtusid, siis see takistab sind," selgitas Parek.

Tema sõnul ei olnudki lihtsalt aega hirmu tunda. "Olukord oli nii keeruline, ja kui ma nüüd tagantjärele mõtlen nende asjade peale, siis teatud probleemid olid väga selged. Rahvas nõudis politseist eesti keelt mittevaldavate inimeste minema löömist. Rahvas nõudis ju üldse väga suuri muutusi ja ootas väga palju eriti just minu alalt," rääkis Parek.

"See oli väga valus probleem tollal.Tagantjärele ma mõtlen, et oleks võinud olla ikka tunduvalt targem. Näiteks see, et vene keelt kõnelevad politseinikud tuli minema lüüa. Surve oli väga suur ja kõik nõudsid, et politsei oskaks eesti keelt. Me ei tohi unustada, et inimene vajab sissetulekut, et elada, ja kui me lükkame politseinikud, kes on professionaalid, töölt ära, siis on väga suur oht, et nad lähevad kuritegevusse," selgitas ta.

"Politseinikuharidusega oskustega kurjategija on hoopis tõsisem vastane kui isehakanud kurjategija. Nii et neid ohtusid oli palju ja kuna ma ise olen ka Patareis istunud siis, kui ma seal ringi vaatasin, siis seal ei olnud kunagi olnud nii palju vange. Olukord oli hull, aga üle elasime."

Parek ei osanud nimetada, mis võiks tema suurim töövõit olla sellest perioodist.

"Tol ajal unistused olid vabadusest, aga mitte praktilistest asjadest. See on väga suur vahe, ja kõige targem on ikkagi vaadata üldiselt, kuidas maailmas elu areneb ja kuidas nendes riikides elu käib, mis meiega sama asja läbi on teinud, siis on meil ju hästi."

Filmi "Rodeo" saab vaadata neljapäeval algusega kell 21.40 ETV-s ja portaalis ERR.ee.