Vargamäe on "Eesti matuse" jaoks sümboolne paik. "Eks ta ikka on ju Tammsaare "Tõest ja õigusest" lähtuv," ütles näidendi autor Andrus Kivirähk "Aktuaalsele kaamerale". "Need tegelaste nimed on enamjaolt "Tõest ja õigusest" laenatud, alates vanast Andresest, kes tööd tehes ära sureb ja Andrese lapsed - Maret ja Indrek ja naabriperes elavad Karla ja Ida. Kuna Vargamäe on Eesti mudel, siis praktiliselt kogu ülejäänud Eesti kirjandus mingis mõttes tõukub Tammsaare Vargamäest."

"Eesti matuse" suvine mängukoht on Vargamäe hoonete tagusel heinamaal, kus varem teatrietendusi mängitud ei ole. Vabaõhuetendusega haakub ka Tammsaare muuseumis äsja avatud näitus.

"1. märtsil avasime muuseumiaasta näitusega "Surma tõde ja elu õigus", mis räägib "Tõe ja õiguse" lahkumistest, matusekommetest ja kirjaniku enda siitilmast lahkumisest. Sellesmõttes see näitus ka etendus sobivad kokku," ütles A.H. Tammsaare muuseumi juhataja Reelika Räim.

Pea kahekümne laval oldud aasta jooksul on "Eesti matust" mängitud rohkem kui 270 korda. Tänavused suvised vabaõhuetendused ei ole aga esimene kord, kui lavastus Draamateatri suurest saalist välja jõuab.

"Tegelikult on seda "Eesti matust" mängitud õues mängitud küll. Pärast seda, kui ta välja tuli Draamateatri suurel laval, tehti järgmisel suvel ringreis mööda Eestit ja mängiti lausa lauluväljakutel, kus oli tuhandeid inimesi ja isegi vihmaga mängiti, nii et näitlejad kandsid etenduse ajal pea kohal vihmavarje. Mis on ju täiesti sobiv, sest kui vihma sajab, siis käiaksegi matustel vihmavarjuga," rääkis Kivirähk.

"Eesti matust" mängitakse vabas õhus juuni lõpus ja juuli algul kokku seitsmel korral.