"Põhiseaduse ja õiguskantsleri ameti vaatenurgast on kolm küsimust seoses sellega, kas kedagi on võimalik teatrisse või kontserdile lubada lihtsamini selle tõttu, et ta on vaktsineeritud, läbi põdenud või negatiivse testiga," rääkis õiguskantsler Ülle Madise "Aktuaalsele kaamerale".

"Esimene küsimus on diskrimineerimise keeld - põhiseadusest tuleneb, et ühtegi inimest ei tohi panna võrreldes teistega halvemasse olukorda millegi pärast, mis ei sõltu temast või mingil meelevaldsel põhjusel," selgitas Madise. "Nii kaua, kui vaktsiinid ei ole kõigile soovijatele kättesaadavad, tulebki mõelda, kas see võiks olla diskrimineeriv, kui negatiivsed või läbipõdenud saavad kultuurist osa, aga teised veel ei saa."

"Siin oleme jõudnud selleni, et praegusel hetkel maikuus on selliseid erisusi vara luua, aga kui vaktsiinid saavad üldiselt kättesaadavaks, leidub tõenäoliselt ka mittediskrimineerivaid lahendusi ehk siis näiteks teatrisse pääsevad nii need, kes on vaktsineerimata ja põdemata, kui ka need, kel on piisav hulk antikehi tekkinud."

"Teine põhimõte, mida jälgime on vaktsineerimise vabadus. See tähendab seda, et ei riigivõim ega teised inimesed ei saa meelevaldselt sundida vaktsineerimise otsust tegema," rääkis ta.

Kolmas küsimus seisneb Madise sõnul õigluses. "Mis on hea Eesti ühiskonna jaoks. See on paljuski poliitiline kategooria ehk seda peavad rahvamandaadiga otsustajad omavahel selgeks vaidlema ja see on see punkt, kus on kohane ka avalik arutelu," ütles Madise. "Põhiseaduse vaatenurgast ja õiguskantsleri ametist tahan väga panna südamele seda, et nende teemade üle mõeldes üritaksid kõik näha erinevaid huve, oleksid kaastundlikud, piisavalt ettevaatlikud, aga ka piisavalt valmis riske võtma."

"Ehk siis lubatud on need piirangud, mis on vältimatult vajalikud, kus hajutamine või needsamad vaktsineerimise või läbipõdemise tõendid ka riske ei kahanda," ütles ta ja lisas, et küsimus ei ole selles, kas miski on hädavajalik või kas miski tundub endale oluline.

"Me peame suutma näha seda, et inimeste vajadused on erinevad, meil on inimesed, kes tegelevad ettevõtlusega ning kelleltki ei tohi võtta tööd ja leiba ära ilma piisava põhjenduseta," kinnitas Madise.

"Meil on loomeinimesed, kes vajavad igapäevase loomerõõmu üles leidmiseks seda, et oleks ka publik. Meil on inimesed, kes juhul, kui piirang ei ole hädavajalik, kaotavad ilmaaegu töö ja võimaluse maksta arved ja laenud," tõdes Madise. "Nii et me peame oskama ohutuse tagamise eesmärkide kõrval näha ka seda, et keegi võib kanda kaotusi, ja kui neid kaotusi annab vältida, ilma et me nakkusohutuses oluliselt kaotaks, siis tuleb seda teha."

"Praeguse teadmise pinnal oskan kinnitada, et kuskil kuu aja pärast võib olla avaramaid võimalusi, kui kõik hästi läheb ja me suudame endast anda maksimumi, et nakkus liialt levima ei läheks," andis õiguskantsler lootust.

Küsimuse üle, kas kodaniku tervis ei ole ülem kui kellegi põikpäisus, peaks Madise sõnul kindlasti nii valitsus kui ka avalikkus arutlema. "Kui me räägime sellest, mida üks eraettevõtja lubab tingimustes, kus riiklikke piiranguid ei ole, siis kohtule jääb vajadusel lõplik sõna, aga praegu leiame küll, et kui eraettevõtja, spordisaali või massaažisalongi omanik otsustab, et ta teenindab ainult neid inimesi, kes näitavad ette, et neil on vaktsineerimine tehtud või nad on läbi põdenud, siis seni enamus arvab, et see on mõeldav."

"Muidugi võib keegi kaevata kohtusse ja kohus arvab teisiti, aga praegu meie vaidlused on viinud sinnani, et nii võiks olla. Kas riik võib tõmmata teatrisaalis joone vahele, et ühel pool on need, kes ei ole vaktsineeritud ega põdenud, ja teisel pool on need, kes on vaktsineeritud, teadlikud, istuvad hajutatult, väldivad õhku köhimist ja aevastamist? Ka selle üle annab arutada, aga ilmselt ühiskonna koos hoidmise mõttes see ei saa olla tulevik."

Madise sõnul on leitakse tõenäoliselt viisid, kuidas võimalikult nakkusohutult viiruse tingimustes elada. "100 protsenti inimesi ei lase end kunagi vaktsineerida, kõiki võib-olla ei saagi vaktsineerida. Asjatundjad ütlevad, et vaktsineerimise vabatahtlikkus on oluline põhimõte," rääkis Madise ja tõdes, et vaktsineerimise vabatahtlikkus võib just inimesi rohkem vaktsineerima julgustada.

"Küllap ka neid kunstivorme leitakse, kui uus viiruse laine peaks tulema, mida on võimalik vähese nakkuseriskiga ette kanda ja meil kõigil nautida," avaldas Madise lootust.

Praegustes tingimustes tõdes õiguskantsler siiski, et nii kaua, kui kehtivad üldised liikumispiirangud ning piirangud teatud tegevusaladel, tuleb nendest kinni pidada ja seal sees isetegevust teha ei saa.