ERM-i kiirmoe näituse noor kuraator: informeeritus annab tarbijale jõu ja võimu midagi muuta

Foto: Klassikaraadio

ERM-i osalussaalis väljas oleva näituse "Tõttamise tagajärjed. Näitus kiirmoe kahjulikest mõjudest" kuraatori, Poska gümnasisti Ere Kama sõnul loodavad nad näitusega panna inimesi oma riiete päritolu ja kiirmoetööstuse peale mõtlema, sest informeeritus annab tarbijale jõu ja võimu midagi muuta.

Näituseks said noored inspiratsiooni dokumentaalfilmidest Andrew Morgani "The True Cost" (2015) ja Jaak Kilmi, Lennart Laberenz "Moest väljas" (2015) moekunstnik Reet Ausist.

"Näitust kureerides tahtsin kasutada võimalust, et rääkida mingist keskkonnateemast, sest see on suurima teema, mida tänapäeval ühiskonnas arutada," rääkis kuraator Ere Kama Klassikaraadio saates "Delta".

Näitusel on üles seatud kiirmoetsükkel, mille keskmine t-särk läbib. Lisaks on näitusel ka tekstimaterjali, kus arutletakse küsimuste üle, mis tootmis- ja tarbimistsüklis tekivad.

Kama sõnul oli üks suurim avastus näitust ette valmistades see, kui vähe tavatarbija riiete tootmisest teab. "Läbi uurimimise sain teada väga palju uut infot selle kohta, kui palju tegelikult läheb riideeseemete tootmisesse ja kui palju iga väiksem etapp sellest protsessist mõjutab meie maailma," rääkis Kama.

"Minu jaoks tulid välja paar üllatavat ja kohati šokeerivat asjaolu, mis kohati eesmärgipõhiselt ja kohati juhuslikult ei jõua tarbijani. On teada, et paar tuntumat moeketti varjavad meelega oma ettevõtte tööpõhimõtteid või -protsesse, et tagada tarbijate toetus. Minu jaoks on oluline rõhutada, et informeeritus on siinkohal see, mis annab tarbijale jõu ja võimu midagi päriselt muuta." Kama sõnul on oluline on uurida, mis ettevõtteid oma rahaga toetatakse, sest selle pinnalt langetatud tarbimisvalikud võivad kallutada väga paljude ettevõtete põhimõtteid.

Näituse juurde on lisatud erinevaid allikaid, mille kaudu saab külastaja pärast näituselt lahkumist teemat omal käel edasi uurida.

Samas tõdes Kama, et just võimupositsioond on need, kes saavad mingit muutust läbi viia. "Minu arvates on poliitilisel tasandil oluline, et oleks riiklikult kehtestatud piirangud sellele, kui palju tohib reostada loodust," rääkis ta. "Samuti on oluline see, et inimõiguste kaitseks oleks võimalikult suur seaduslik tagamaa sellele, et töötajad oleks kaitstud."

Alles gümnaasiumis õppiv Kama tegi näituse praktilise uurimistööna, tehes põhjalikku uurimistööd teema kohta ning koostas siis näituseplaani ja disainis visuaalid. Kui plaan valmis sai, liitusid Kamaga ka teised meeskonnakaaslased, kes põhjalikuma fookusega näitust kokku panema hakkasid.

"See oli minu jaoks väga tore kogemus, sest see andis palju kogemust, kuidas minu visioon võib saada ellu viidud. Õppisin meeskondade juhtimise ja muu taolise kohta," rääkis Kama. "Kindlasti soovitan suuri projekte ette võtta, kui tead, et on olemas inimesed, kes saavad sind aidata. See hirm oli alguses olemas, et äkki see on liiga suur asi, mida läbi viia, aga ma õppisin sellest tohutult palju."

Toimetaja: Kaisa Potisepp

Allikas: "Delta", intervjueeris Liina Vainumetsa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: