Viirusolukord on hetkel langustrendis ja vaktsineeritute hulk ühiskonnas tõuseb. Alates 14. juunist on digitõendi ja negatiivse testiga lubatud korraldada siseruumides kuni 3000 inimesega ja välitingimustes kuni 9000 inimesega üritusi. Kas sektor on väljakutseks valmis? Milliseks kujuneb tulevik pikemas perspektiivis? Kas tervisekaitse ja turvalisus on teemad, mida ürituskorralduse valdkond peab tulevikupandeemiaid ja kliimamuutust silmas pidades aina tõsisemalt arvesse võtma?

Neljapäevast on võimalik koroona läbipõdenutel või selle vastu vaktsineeritutel tõestada seda üritustel tõendiga. Sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni valdkonna nõunik Aurora Ursula Joala ütles, et tema seisukohalt on huvitav vaadata, kuidas tõend käivitub. "Ootan ka 1. juulit, kui tõend läheb üle Euroopa käima, sest tõendi primaarne eesmärk on Euroopas liikumisvabaduse taastamine," rääkis Joala ja tõdes, et tõendi välja töötamine on olnud ka kohati keeruline, sest igal riigil on oma mõtted, ideed ja moodused asjade tegemiseks.

Teine viis, kuidas inimesi turvaliselt üritusele lasta, on negatiivse testi tõendi või negatiivse uksel tehtud kiirtesti alusel. Turvafirma Meeskond Security juht Eigo Sõster tõi probleemina välja aga selle, et hetkel turvafirmadel endil kiirteste läbi viia pole lubatud. "Minu nägemuses pole see tervishoiuteenus ja see, et seda pole lubatud kasutada, on absurd. Kui Üllar Lanno ütleb, et peame elama õppima, siis ei õpi, kui me asju üle ei vaata," rääkis ta. "Täna saaks valmistuda ja teha koolitused. See pole kosmoseteadus. Näen, et Eesti väiksus on võimalus teha uusi avanguid, tuunida seadusandlust ja olla valmis, kui sügisel see viirus tagasi tuleb."

Üllar Lanno selgitas, et testi tegemist loetakse siiski tervishoiuteenuseks ning seda saab osutada see, kes on kantud tervishoiuteenuseregistrisse. Küll aga on tema sõnul plaanis seadusandlus ürituste korraldamise aspektist üle vaadata ning vajadusel muudatusi teha. "Plaan on hakata andma kiirtestile neid õiguseid juurde, mida täna saab PCR testi läbimisega liikumisvabaduse puhul rakendada," rääkis Lanno. "Õigusruum tuleb üle vaadata, sest ilmselt 5-10 aastat tagasi kehtivaid seadusi vaadates ei teadnud keegi, et ürituste korraldamisel koroona arvestada tuleb."

"Eestis võtab seadusi vastu parlament, mitte terviseamet. Terviseamet annab maksimaalset nõu. Mida omalt poolt saame pakkuda, on see, et kriisi jooksul kõik üritustekorraldajad on olnud heas kontaktis terviseametiga ja soovitan korraldajatel kontaktivõttu. On olnud olukordi, kust kuuleme ürituste kohta meediast enne, kui ürituselt endalt. Suhtleme aegsasti ette," pani Lanno üritustekorraldajatele südamele.

Lanno lisas, et sügiseks tahetakse saavutada olukord, kus kollektiivides on olemas inimesed, kelle peamiseks ülesandeks on jälgida turvalisust koroonaviiruse osas.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna asekantsler Kristi Talvingu sõnul on süsteem täna kohmakas. "Me ise peame ka kohanema. Praktika käigus see kindlasti juhtub," rääkis Talving. "Peame olema valmis tõenditega elama ja paremini testima ja üksteist usaldama ning paremini korraldama nii üritusi kui piiriületust."

Panelistid:

Üllar Lanno, Terviseameti juht
Kristi Talving, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna asekantsler
Irja Lutsar, viroloogiaprofessor ja teadusnõukogu liige
Eigo Sõster, sündmuste turvalisuse ekspert ja Meeskond Security juht
Aurora Ursula Joala, sotsiaalministeerium e-teenuste arengu ja innovatsiooni valdkonna nõunik
Kristjan Hallik, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri direktor