Suri raamatukunstnik Ede Peebo

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Ede Peebo Autor/allikas: Eesti Kunstnike Liit

Lahkunud on Eesti Kunstnike Liidu liige, raamatukunstnik Ede Peebo.

Ede Peebo sündis Tartus 30. mail 1934. aastal. Õppis Tartu II Keskkoolis, mille lõpetas kiitusega 1953. aastal. Joonistada meeldis Peebole juba varajasest lapseeast saadik, aga ta tundis alates lapsepõlvest suurt lähedust ka loodusega. Esmaseks valikuks edasi õppimisel kujunes bioloogia eriala Tartu Ülikoolis, kuid sealne ei kaalunud üles tungi kunstiõpingute järele ja peale esimest semestrit katkestas ta ülikooliõpingud ning astus 1964. aastal Tartu Kunstikooli.

See jäi lühikeseks vahepeatuseks, sest juba sama aasta suvel võeti ta vastu Eesti Riiklikku Kunstinstituuti graafika erialale, mille ta edukalt lõpetas 1960. aastal. Ede Peebo diplomitööks oli linoollõikes teostatud raamat "Vanapagana sepapada", mis põhines Matthias Johan Eiseni poolt kirja pandud eesti rahva ennemuistsel jutustusel. Kõrghariduse omandamise järgselt töötas Ede Peebo mõnda aega paberivabrikus ja hiljem ajakirja "Kultuur ja Elu" ning ajaleht "Säde" toimetustes. Ede Peebo on olnud Eesti Kunstnike Liidu liige aastast 1964. Eesti Kujundusgraafikute Liitu kuulus ta alates selle asutamise algusaastast 1993. Alates 1973. aastast jäi Ede Peebo vabakutseliseks ja pühendus täiel määral loometööle.

Ede Peebo illustreeritud on märkimisväärne hulk muinasjutu-, laste- ja noorsooraamatuid nii kodumaistelt- kui välisautoritelt ning üksikillustratsioone raamatutes ja ajakirjades. Nende hulgas Rudyard Kiplingi "Elevandilaps", muinasjuturaamatud "Altai muinasjutte" ja "Tadžiki muinasjutte" sarjast Saja rahva lood, aafrika muinasjutt "Kuidas loomad endale sabad said", Erika Esopi "Naerulind", vendade Grimmide "Hunt ja seitse kitsetalle", Leida Tigase  "Vanaema maja", Kalju Kanguri "Tiritamme tõrud" ja palju muud. Lisaks raamatutele võttis Ede Peebo pidevalt osa kujundusgraafikute liidu ja Lastekirjanduse Keskuse korraldatud illustratsiooninäitustest, sh Tallinna Illustratsioonitriennaalidest, esinedes just selleks puhuks tehtud suuremõõtmeliste töödega, mis hiljem on olnud eksponeeritud näitustel mujal Eestis, kui ka paljudes välisriikides. Tema viimaseks tööks jäi osalemine libahunditeemalisel näitusel "Jookseb koos huntidega" 2018. aastal.

Nii nagu Ede Peebo oli soe inimene, olid ka tema tööd südamlikud ja omanäolised. Suure põhjalikkusega, tehtut üha korrigeerides, valmisid ta tööd küllaltki aeglaselt. Ede Peebo oli andekas joonistaja, eriti meeldis talle enda ütlust mööda kujutada loomi ja loodust. Oma tööd võttis ta väga tõsiselt, nagu ka kõike muud ettevõetut ning andeid ja huvisi jätkus muukski. Õpingute ajal kunstiinstituudis sai hobiks ratsutamine, ka malemäng köitis ning musikaalsus ja huvi muusika vastu olid talle samuti omased. Organist Hugo Lepnurme juures on ta lõpetanud orelimängu kursused koraalimängu alal. Seotus evangeelse luterliku kirikuga Eestis oli juba tollel hetkel olemas, kuid hilisemas eas liitus ta katoliku kirikuga ja jäi sellega seotuks viimase hetkeni. Veel hilises easki oli tal südikust hakata õppima hispaania keelt, mida ta tegi sama suure pühendumisega nagu kõike muudki.

Ede Peebo oli meeldiv suhtleja, olemuselt tagasihoidlik, heatahtlik, lahke ja südamlik, alati leebelt naeratav. Temas polnud silmakirjalikkust ega soovi silma paista, samas järgis ta oma veendumusi ja oli põhimõttekindel nii mõneski talle olulises küsimuses. Enesest ei rääkinud ta palju ning oli üsna kinnise loomuga. Küllaga oli tal aga empaatiavõimet teiste suhtes. Hoolivus ja kaastunne kaasinimeste vastu nähtus lisaks igapäevasuhtlusele sellestki, et ta tegutses aastaid regulaarselt usaldustelefoni liinil, kuulates ära võõraste inimeste mured, neile vajadusel nõu ja tuge pakkudes. Ede oli inimene keda võis jäägitult usaldada. Lõuna-Eesti, sealsed metsad ja loodus olid ta meelispaigad, kuhu ta suviti pages siis, kui võimalused ja tervis veel lubasid. Veel meelsamini oleks ta olnud Aafrika kuuma päikese all, nagu ta ükskord naljatades nimetas.

Ede Peebot mälestavad Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kujundusgraafikute Liit, Eesti Kultuuriministeerium kui head kolleegi ja teekaaslast ning jagavad lähedaste leina – Ede Peebo looming jääb ajaliku aega edasi kestma meie raamatukunsti ajaloona.

Ede Peebo ärasaatmine leiab aset laupäeval, 12. juunil kell 12 Tartu Katoliku kirikus.

Toimetaja: Kaisa Potisepp

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: