Kuigi Abrukal on ka kümmekond aastat tagasi laulupidu peetud, kinnitab saare vanim elanik, et tänavune pidu on ajaloo rahvarohkeim.

"Ei tea jah, see on vist küll enneolematu hulk," ütles saare vanim elanik Vilma Vaikla.

Kokku jõudis 11. väikesaarte laulupeole üle 200 peolise. "Abruka saare laulupidu on selle poolest eriline, et meil on vaja kaks korda sõita üle vee. Kõigepealt on vaja tulla Saaremaale ja siis on vaja tulla Abrukale," rääkis rääkis Abruka laulupeo peakorraldaja Anu Oks. 

"Meil oli täitsa järjekord ukse taga selle Abruka laulupeoga. Meil on oma kindel punt ja kui need tahavad ja täidavad kõik kohad ära, siis me tõesti rohkem ei võta," sõnas Oks.

Vaatamata keerulisele koroonatalvele kinnitas peo kunstiline juht Hirvo Surva, et lauljatel okast kurgus pole.

"Lihtsalt see laulmise tahe on vahepeal nii suur olnud. Me saime küll kokku zoomis ja mis kohtades kõik ja õppisime, aga siis kui me ikka saime päriselt kokku uuesti, siis milline rõõm oli lauljatel ja endal ka päris elus asjadega tööd teha. Tegelikult on koorid väga tublid olnud ja üsna kiire ajaga saime ikka oma asjad selgeks. Ja ma arvan, et on täitsa tore pidu," rääkis Surva.

Abrukalased ise pidid peo võõrustajatena tugevalt mobiliseeruma. Kui saare vanim elanik ütles, et aastaringselt elab saarel alla 10 inimese, siis laululaval oldi täna võrdsetena teiste hulgas lausa 15 liikmelise segakooriga.

"Ütleme nii, et Abruka segakoor on otsustavatel hetkedel alati platsis. Iga laulja siin on vähemalt kolme laulja eest, et hääled on kõlavad ja võimsad ja senimaani ei ole tuvastanud, et ükski Abruka segakoori laulja oleks pausile sisse laulnud.
Väikessaarte laulupidude tulevik tundub olevat helge, teades, et Eestis on üle 2000 saare," ütles Abruka segakoori juht Kati Jakobson-Lott.

"Saarel peab olema mingi infrastruktuur. Siin peab olema laululava, siin peab olema majutusvõimalus, toitlustusvõimalus. Nii et päris pisikesele laiule me ei lähe," rääkis peakorraldaja Anu Ots.

Järgmisel aastal oodatakse laulupeolisi Piirissaarel.