Kuigi samanimelisel raamatul põhinev kogupereetendus on laulu ja pillimuusikaga sisustatud lustlik tükk, leidub selles ka nii mõndagi õpetlikku.

"Üks hetk on see ikkagi, et see märkamise hetk, et märkamisel on väga suur jõud, et kui sa oskad märgata ja tunned seda kõike ka enda südames, siis see kestab kaua edasi," rääkis lavastaja Marko Mäesaar.

Mäesaare sõnul on vanaema ja lapselapse omavaheline suhe midagi maagilist. Nii oli see ka üks põhjuseid, miks lugu lavalaudadele toodi. Kõnekas on teema ka lavastuses vanaema rolli kehastava Viire Valdma jaoks.

"Ta on selline südamlik ja armas lugu ja on vembuka vanaemaga tegemist, kelles ma tegelikult ka ennast väga palju ära tunnen, tegus ja rõõmsameelne. Samas on lugu ka pisut nukra võitu. Just see, et palju me mäletame neid vanaemasid, keda pole ja palju vanaemadel on aega oma lastelaste jaoks," rääkis Valdma.

"See etendus annab nagu selle võimaluse tegelikult vaadata tagasi, et mis oleks põnev, mida võiks teha veel, mida võiks ette võtta. See vanaema nagu haarab kuidagi selle lapse kaasa, just kuna seal on sellised muremõtted lapsel, et tal ei ole seda vanaema, kes talle seal sõber ette luuletab, siis tegelikult see elustub, selle lapse unistus elustub, et mina tahaks ka öelda, et rohkem unistada," ütles Valdma.

Lavastust mängitakse juuli lõpuni Tartu Mänguasjamuuseumi Teatri Kodu sisehoovis.