Kai Kaljo ütles näituse saateks, et nägi möödunud aasta novembris poes kasti kirjaga "Sulatusklaasi killud". "Miski selles mõjus mulle hüpnotiseerivalt, kohe tuli meelde Roald Dahli novell "Pansioni perenaine", mille peategelase elu muutub, kui ta näeb pansioni aknal silti "Säng ja pruukost"," rääkis Kaljo.

Tallinna Rakenduskunsti triennaali satelliitprojektina pani Kaljo Kunstiaknale uusimad, viimase poole aasta jooksul tehtud sulatusklaasist teosed.

Kai Kaljo (sündinud 1959) on lõpetanud Tallinna Kunstiülikooli (praegune EKA) maaliosakonna aastal 1990. Kuigi Kaljo on lõpetanud maalieriala, on ta laiemalt tuntuks saanud installatsiooni- ja videokunstnikuna. Kunstniku tähelend ja rahvusvaheline tuntus sai alguse videotööga "Luuser" (1997), mis räägib eneseirooniliselt ja sotsiaalkriitiliselt kunstniku autsaideri positsioonist.

"Kai Kaljo töid iseloomustab emotsionaalsus, isegi poeetilisus, mis toob vaatajani läbitunnetatud sõnumi. Ja samas on ta vaieldamatult väga terane vaatleja - suur osa tema tööde ainestikust on elust enesest, kunstnik on osanud olla õigel ajal õiges kohas, pööranud tähelepanu millelegi, mida enamik möödujaid, kas üldse ei ole märganud või siis on kustutanud järgmisel hetkel mälust. Enamgi veel, ta on selle jäädvustanud videolindile ning seetõttu äratanud uuele elule," on Kaljo töödest kirjutanud kunstikriitik Reet Varblane..

Kunstikriitik Mari Laaniste on öelnud, et Kai Kaljo on kunstis sotsiaalsem ja sotsialiseeruvam kui kunstis kombeks. "Tema videotöid iseloomustav avatus ja inimlik mõõde ongi osutunud rahvusvahelises kunstipildis nõutumaks kui kodukandis. Seda kuvandit on kultiveerinud kunstniku enda minapilt, mis ehk kaasajas kõlab pisut utreeritult, kuid arvestades kunstnike valdavat positsiooni ühiskonnas, jääb ilmselt alatiseks aktuaalseks."

Näitus "Eksperimendid mikrokosmosega" jääb Kunstiakna aknale augusti lõpuni.