1881. aastal korraldati Eestimaa kubermangus rahvaloendus ja ilmnes, et koguni 4,3 protsenti elanikkonnast kannatas vaimse tervise häirete all, aga kohta, kus neid ravida, ei olnud. Nii et vajadus Seewaldi järele oli olemas.

"19. sajandi lõpul, eriti just Saksamaal, kaasaegse psühhiaatria sünd tõstis hullud ära sellest ühiskonnast väljatõugatute positsioonist ja liigitas nad haigeteks. Nad on haiged, keda hea ravimeetoditega on võimalik ravida," rääkis arhitektuuriajaloolane Karin Hallas Murula.

Eestlaste vaimne tervis tegi eriti muret Raasiku krahvinnale, Elise von Sieversile, Lübeckist pärit baltisaksa aadlisuguvõsa ärksale daamile. Tema eestvedamisel loodigi Eestimaa vaimuhaigete hooldamise selts.

Kõige suurema panuse andis seltsile Saucantonide perekond, kelle naispool kinkis enda suvemõisa seltsile ja selle suvemõisa maadele said rajatud esimesed haiglahooned. Axel van Hooveni projekti järgi ehitati suvemõisa peahoone ümber peaarsti elamuks. Kuur, tõllakuur, ait, jääkelder ja elamud kohandati ümber aga haigla tarbeks. Ametlikult avas haigla uksed 1903. aasta sügisel.

"Ühe maja lugu" on ETV eetris laupäeval, 23. oktoobril kell 20.00. Saatejuht on Owe Petesell.