Keelesäuts. Mäherdune säuts
Autor mõtleb üldiselt oma teksti läbi: et mida, kuidas ja kellele ta ütleb. Sellest lähtudes valib ta lausetesse sõnad. Ükski sõnaraamat ei saa seda valikut autori eest ära teha, tõdes Lydia Risberg keelesäutsus.
Vaatame näiteks sõna taoline, mille kohta on 2018. aasta õigekeelsussõnaraamatus antud hinnang, et selle asemel on parem kasutada sõnu selline, niisugune, seesugune, säärane või isegi säherdune. Põhjus seisneb selles, et sõna taoline, mis on tähenduselt sünonüümne sõnaga sarnane, nõuab enda ette seda, mille sarnane miski on: näiteks präänikutaoline maius. Ent sõna taoline kasutatakse keeles ka sõna selline sünonüümina ehk tähenduses 'seda tüüpi, selle moodi'.
Võrdleme lauset "See on taoline uudis, millesarnast pole varem kuuldud" ja lauset "See on säherdune uudis, mäherdust pole varem kuuldud". Nende lausete värving on erinev – üks lause sobib ühte, näiteks neutraalsesse teksti, ja teine teise, näiteks ilukirjanduslikku teksti.
Miks on need teised sõnad siis paremad kui taoline? Ega alati olegi. Keelekorpuse sagedusandmete järgi on mainitud kuuest sõnast levinuim selline, sõna taoline on kolmandal kohal ja säherdune viimane, esinedes mitukümmend korda vähem kui taoline. Sõna taoline sisaldavaid lauseid analüüsides selgus, et nii mõneski pole vahet, kas mõeldakse tähendust 'selline' või 'sarnane', näiteks lauses "Söö jogurteid ja puljongeid või midagi taolist". Tõenäoliselt ei pane lugeja tähelegi, kui lauses on kasutatud sõna taoline, samal ajal kui kõnekeelset säherdust paneb ta ilmselt tähele küll. Võrdluseks eelmine lause uuel kujul: "Söö jogurteid ja puljongeid või midagi säherdust".
Nii et uurigem sõnaraamatute soovitusi, aga usaldagem ka iseennast!
Eesti keele ühendkorpuse 2019 andmed mainitud kuue sõna kohta (ümardatult): selline 2 850 700 kasutust, niisugune 156 730, taoline 101 600, säärane 57 360, seesugune 19 150, säherdune 2900. Sõna taoline kohta on täpseid arvandmeid keeruline leida, sest see esineb nii omadussõna kui ka asesõnana. Korpuses määratakse sõnaliike aga automaatselt, mis võib vahel kaasa tuua vigu.
Toimetaja: Kaspar Viilup
Allikas: Vikerraadio