Keelesäuts. Tähendusnihkest diisli moodi

Foto: ERR

Võõrsõna diisel pärineb saksa inseneri, diiselmootori leiutaja Rudolf Dieseli nimest. 2018. aasta õigekeelsussõnaraamatus, kus on lähtutud oskuskeelest, ongi diislit selgitatud kui mootorit ning lisatud on, et seda ei ole soovitatav kasutada kütuse tähenduses, selgitas EKI nooremteadur Lydia Risberg.

Kui aga uurida tänapäeva eesti keele korpuse põhjal sõna kasutust, siis selgub järgmine: see on üpriski sage sõna, mida kasutataksegi päris paljudel juhtudel mootori tähenduses, näiteks lauses Uus diisel seljatab bensiinimootorid. Levinud on ka kütuse tähendus, nagu lauses Kütuseks oli valitud diisel. Peale selle ilmneb transpordivahendi tähendus, mis esineb lauses Olen diislitega palju sõitnud.

Korpuseanalüüsi käigus oli näha, et kontekstis on sõna diisel tähendus arusaadav. Kui oskuskeeles võibki diisel vajada kindlamaid tähenduspiire, et mõisteid sisuliselt eristada, siis tavasuhtluses mitte. Põhjuseid, miks sõna tähendus on nihkunud, on mitu. Tavakeeles räägitakse palju just kütusest, mitte mootorist. Ühtlasi mõjutab sõna diisel kasutust tugev analoogia sõnaga bensiin, mis tähistab kütust. Ning sõna lühenemine kasutuse käigus on samuti tavapärane.

Ökonoomseid sõite!

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: Vikerraadio

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: