Paronüümideks peetakse keeleteaduses sarnase kujuga sõnu, millel on erinev, sageli vaid pisut erinev tähendus. Näiteks sõnad metroloogia ehk "mõõduõpetus" ja meteoroloogia ehk "ilmastikuteadus", mida aetakse segamini. Mõned paronüümid aga ongi mõnes tähenduses hoopis sünonüümid. Eriti sellised sagedasti kasutatavad üldkeele sõnad nagu enamus ja enamik, eri ja erinev, järele ja järgi, vahel, vahest ja vast ning õieti ja õigesti.

20. sajandil, kui eesti kirjakeelt rangete võtetega kujundati, lähtuti keelekorralduses põhimõttest, et on parem, kui igal sõnal on oma tähendus. Seepärast anti sajandeid sünonüümidena käibel olnud sõnadele erinevad tähendused, näiteks sõnale järgi jäeti 1930. aastatel üksnes tähendus "(millegi) kohaselt, alusel, põhjal" ja ühendverbidesse jäeti ainult sõna järele. Nagu lausetes "Teen kõike reeglite järgi" ja "Teen teda järele".

21. sajandiks on eesti kirjakeel stabiilne ja seda ei pea enam sama rangete võtetega korraldama. Ja tänapäeval on osad paronüümideks lahutatud sõnad mõnes tähenduses endiselt sünonüümid. Tänu psühholingvistika arengule teame, miks möödunud sajandi katse nende sõnade tähendusi eristada ei toiminud: sarnases kontekstis esinevaid kujult ja tähenduselt lähedasi sõnu ongi raske lahus hoida, erinevus on paljudele keelekõnelejatele tajumiseks liiga väike. NB! Seni paronüümideks peetud sagedased üldkeele sõnad pole kõigis tähendustes sünonüümid. Näiteks sõna vahel ei kasutata tähenduses "ehk, võib-olla", nagu kasutatakse sõna vahest, nad on sünonüümid üksnes tähenduses "mõnikord".

Kokkuvõttes võivad need, kes selliseid sõnu tähenduselt eristavad, seda edaspidigi teha. Aga teised, kes kasutavad mõnesid seni paronüümideks peetud sõnu sünonüümidena, võiksid seda samuti südamerahus edasi teha. Sest sõnade kasutuses vägagi juurdunud tähendusi ei saa hinnata veaks.

Loe ka Lydia Risbergi ja Margit Langemetsa artiklit "Paronüümide probleem eesti keeles", mis ilmus ajakirjas Keel ja Kirjandus, 2021, nr 10, lk 903–926.