Keelesäuts. Ahelliitsõnad

Foto: Erakogu

Airi Kapanen selgitas seekordses keelesäutsus, mida kujutavad endast ahelliitsõnad ja millistes olukordades sobib neid kasutada.

"Inimkond jaguneb kolmeks: ühed, kes on naljakad; teised, kes saavad aru, kui naljakad inimesed esimesed on; ja siis need mul-on-kogu-aeg-jõle-kiire-ja-palju-tööd-ja-kõht-kah-valutab-inimesed," kirjutas Tiina Leemets 2014. aasta ajakirjas Oma Keel.

Mul-on-kogu-aeg-jõle-kiire-ja-palju-tööd-ja-kõht-kah-valutab-inimesed on üks pikk sõnaahel, isegi väga pikk. Kirjapildis näeb taoline sõna välja nagu kett, sest iga sõna vahel on sidekriips. Tähtis on, et sidekriips oleks ka enne viimast sõna. Eesti keeles on nii.

Ahelliitsõnad võivad ilukirjandusteksti teha värskeks ja vaimukaks: jutt poleks ilma nendeta enam sama lahe. Just selleks üheks korraks loodud ahelsõnad tekitavad äratundmisrõõmu, sest kes meist poleks kokku puutunud olukorraga, kus vastu vaatab ma-ju-ütlesin-sulle-nägu, või kohanud meie-ajal-olid-asjad-teisiti-mõtteviisi või ei teaks, mis on appi-kui-külm-mina-ujuma-ei-lähe-vesi.

Ametlikus tekstis seevastu on ahelliitsõna asemel parem kasutada kõrvallauset või sobivat mõttetõlget. Näiteks, know-how on oskusteave, hands-free-device on vabakäeseade ja tunne-oma-klienti-põhimõte on klienditundmise põhimõte või põhimõte, et usaldusväärseid kliente ei kontrollita. Kel on sõnastuseeskuju vaja, võib seda leida ametniku soovitussõnastikust või keelenõuartiklitest: guugeldage "ahelliitsõna".

Soovin teile hea-et-sooje-ilmu-veel-jätkub-tunnet ja rõõmu vaimukalt moodustatud ahelsõnadest. Enne viimast sõna sulgege ahel ja kirjutage sinna sidekriips.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: Vikerraadio

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: